/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/10/7769571t1h830c.jpg)
Uus meetod võimaldab paremini mõista maismaaloomade geneetilise erinevuse piirialasid, kirjutab ERR Novaator.
Tartu Ülikooli zooloogid lahendasid Skandinaavia karude mõistatuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli, Norra Biomajanduse Instituudi, Norra Maaülikooli ja Norra Loodusresursside Instituudi koostöös on välja töötatud uus geeniandmetel baseeruv meetod loomapopulatsioonide kirjeldamiseks ja kaardistamiseks, mis võimaldab senisest palju täpsemalt looduses toimuvat mõista.
«Kui maismaaliigid elavad ookeani saartel, a’la Darwini vindid, siis on korrektne, et eri saarte asurkonnad on teineteisest eraldatud ja selgelt piiritletud. […] Kuid enamus loomi elab märksa vabamalt ilma selgete piirideta. See küll ei tähenda, et populatsioonid ei eristuks geneetiliselt, kuid erinevused on palju sujuvamad. Seni ei olnud sellise olukorra kirjeldamise jaoks metoodikat, mis baseeruks hajusate piiride eeldusel,» kirjeldas metsas ja maailma teaduses toimuvat Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm.
Kuidas Tartu Ülikooli kraadiõppurite seminar Skandinaavia karupopulatsioonide mõistatuse lahendamiseni viis, loe lähemalt ERR Novaatorist.