Täna ajaloos 07.04: astuti esimene samm talurahva orjapõlve lõpetamiseks

Vene keiser Aleksander I Foto: akg-images / scanpix

Liivimaa kuulus 1819. aastal Vene riigi kooseisu. Keiser Aleksander I kinnitas tänasel päeval samal aastal Liivima talurahvaseaduse.

Liivimaa talurahvaseaduse nime kandvaid legaalseid tekste ilmus Vene keisririigis nii enne kui pärast 1819. aastat. Ent just see kaotas pärisorjuse. Talurahvas sai õiguse omada kinnisvara ning koormisena tuli kasutusele raharent. Loodi ka talurahvakogukonnad ehk vallad. Seadus võeti vastu kaks aastat enne jõustumist.

1819. aasta seadusele eelnenud 1804. aasta seadus ei keelustanud veel pärisorjust. See keelas aga talurahvaga kauplemise ja nende pantimise. Orje ei tohtinud selle seaduse järgi kinkida lahus maast, kus nad elasid ning talurahvas sai ka õiguse omada vallasvara ning omandatud maad pärandada.

1849. aasta Liivima talurahvaseadus seadus küll jättis maa endiselt mõisnike omandusse kuid talumaana käsitletud maad võidi edaspidi vabalepingu vormis rendile anda või ära müüa. Seadus reguleeris ka koolikohustust, jättes koolide ülalpidamise valdadele. Koolikohustus segregeeriti usulistel alustel, luterlased pidid omi koole ülal pidama ja õigeusklikud omi.

7. aprilli sündmused Eestis:

1870 – Tartu ülikoolis korraldasid eesti üliõpilased esimese «Kalevipoja» õhtu, millest hiljem kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

1877 – Baltimaade linnades hakkas kehtima Vene linnaseadus, mille kohaselt valiti nüüd linnavolikogu ja moodustati linnavalitsus, mida juhtis linnapea. Seniste raadide ülesandeks jäi kuni 1889. aastani linnakohtu funktsioon.

1913 – Tartu rahvaraamatukogu selts avas avaliku raamatukogu Raatuse tänaval – loodi Tartu linnaraamatukogu.

1917 – Tartus algas 9. aprillini kestnud I eesti üliõpilaste kongress.

1935 – toimusid Eesti sisevõistlused tennises, mille võitis Kristjan Lasn.

1937 – anti välja Vallaseadus. Seaduses määratleti vald kui maakonna halduslik alljaotus ja selle korraldus.

1990 – Türil asutati Eesti Maa-Keskerakond (esimees Ivar Raig).

1996 – toimus Keskerakonna lõhenemine. 40 keskerakondlast teatasid oma lahkumisest parteist pärast Edgar Savisaare taasvalimist erakonna etteotsa.

1997 – VIII Riigikogu ees andis ametivande regionaalminister Peep Aru.

1998 – Draamateatri näitlejad avaldasid vastuseisu pealavastajaks pürgivale Priit Pedajasele, teater jätkas ilma juhita.

1999 – Harju prokuratuuri 20 aastat vanad toimikud leiti Tallinnas Niine tänaval hoovis vedelemas.

Ja maailmas:

1118 – paavst Gelasius II heitis Saksa-Rooma keisri Heinrich V kirikust välja.

1348 – Prahas asutas Böömi kuningas Karl IV Karli ülikooli, mis oli Kesk-Euroopa esimene ülikool.

1509 – Prantsusmaa kuulutas Veneetsiale sõja.

1789 – Türgi troonile tõusis Selim III.

1795 – Prantsusmaal võeti pikkusühikuna kasutusele meeter; 10-tunnine ööpäev kaotati ja asendati endise 24-tunnise ööpäevaga.

1827 – Inglise apteeker John Walker hakkas apteegis nime all friction lights müüma enda leiutatud tuletikke.

1897 – Türgi kuulutas Kreekale sõja.

1906 – Vesuuvi purse tappis üle 100 inimese.

1935 – NSVL NLKP Poliitbüroo dekreet (alaealiste – kuni 12-aastaste) karistamiseks kriminaalkoodeksi alusel ning alaealiste laagrite allutamiseks Haridusministeeriumi asemel Siseasjade rahvakomissariaadile (GULAG).

1939 – Itaalia okupeeris Albaania.

1945 – 1300 USA õhujõudude lennukit pommitasid Dessaud Saksamaal.

1948 – asutati Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

1953 – Dag Hammarskjöld valiti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäriks.

1963 – Jugoslaavia kuulutati sotsialistlikuks vabariigiks ja Josip Broz Tito nimetati eluaegseks presidendiks.

1969 – seda päeva loetakse Interneti sünnipäevaks; avaldati RFC 1.

1989 – Barentsi meres uppus Nõukogude Liidu allveelaev «K-278 Komsomolets».