Süüfilise jäetud jälgi leiab vähemalt 0,5 protsendi varauusajal Tartu kalmistutele maetud inimeste säilmetelt. Sugulisel teel leviv tõbi oli toona Eestis seega võrdlemisi laialt levinud, selgub Miina Härma Gümnaasiumi õpilase James Paul Arney uurimusest, vahendab ERR Novaator.
Õpilasteadus: pooltuhat aastat tagasi räsis tartlasi süüfilis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on esimese tööga, mis võtab kokku kõik viimase kümne aasta jooksul päevavalgele tulnud uued leiud.
Arney märkis, et süüfilis jõudis Eestisse üllatavalt vara. Kui kõige esimene süüfilisejuhtum dokumenteeriti 1495. aastal Napolis, siis Eesti esimene juhtum registreeriti Tallinnas juba samal või järgmisel aastal.
Loe eestlaste sugulistest tõvedest täpsemalt ERR Novaatorist.