Calverti saarelt leitud 13 000 aasta vanused inimese jalajäljed viitavad, et Ameerika idarannikut mööda lõuna poole liikunud esmaasukad pidid olema meresõitjad, kirjutab New York Times.
Rannaliiva alt leitud inimjäljed osutusid vanimaks Ameerika asustamise tõendiks (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
30. märts 2018, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste aastate jooksul on mitmed uuringud pannud küsimuse alla seni laialdaselt tunnustatud teooriaid Ameerika mandri esimeste asukate ehk indiaanlaste varaseima ajaloo kohta. Nii arutavad teadlased uuesti selle üle, kas esimesed asukad levisid uuele mandrile mööda rannikut või sisemaalt. Samamoodi arutatakse taas selle üle, millal asustamine ikkagi toimuda võis.
Kogu asjasse on uut mõtteainet toonud üks näiliselt tavaline hägune jalajälg Kanada idarannikul asuval Calverti saarel. Mõnevõrra kulutatud jalajäljelt võib otsiv silm leida kõik inimjalale iseloomulikud tunnused varvastest kandadeni. Teadusajakirjas PLOS One avaldatud uuringust selgub aga, et tegemist on kontinendi varasema ajaloo uurimisel vägagi olulise leiuga.
Jalajälje peale «komistasid» teadlased eesotsas Briti Columbias asuva Victoria Ülikooli ja Hakai Instituudi antropoloog Duncan McLareniga 2014. Aastal saare liivarandade settekihte uurides. Kaevetöödega oli jõutud ligi 60 sentimeetri sügavusele, kui liiva alt tuli vastu savipind, millest paistis vastu ootamatu jalajälge meenutav süvend. Pärast esialgse uuringu lõppu naasti juba aasta-kaks hiljem spetsiaalselt kavatsusega uurida liiva alla peidetud jalajälgi.
Leitud süvend uuriti läbi spetsiaalse tarkvaraga, mis tuvastaski algselt vaid häguselt inimjalga meenutanud lohust inimese jalajälje - varbad, pöiavõlvid ja muud. Lisaks esialgsele leiti veel mitmeid eri suuruses jälgi, mis olid ka liikunud eri suundades. Teadlaste hinnangul annavad jäljed tunnistust kahe paljasjalgse täiskasvanu ja ühe lapse käimistest.
Jälgede vanus hinnati settekihtide ja ühest jalajäljest leitud puutüki süsinikdateerimise teel. Saadud tulemus – 13 000 aastat – teeb sellest vanima teadaoleva jälje inimestest Põhja-Ameerikas.
«Avastus on tõend sellest, et inimesed asustasid piirkonda juba viimase jääaja aegu,» ütles uuringut juhtinud Duncan McLaren. «Võimalik, et rannik oli vähemalt üks teid, mida mööda inimesed tollal Ameerika mandrit mööda levisid.»
Nimelt on teada, et ajal, kui jäljed pinnasesse suruti (11 000 kuni 14 000 aastat tagasi) oli meretase 1,8 kuni 3 meetrit madalamal kui tänapäeval. Teadlased oletavad, et jäljed jätnud inimene pidi kõndima üsnagi tõusuvee piiri lähedal.
«Kuivõrd sellele saarele oli 13 000 aastat tagasi võimalik pääseda ainult veeteed mööda arvame, et jalajälgede jätnud inimesed pidid olema meresõitjad, kes liikusid saarte vahet paatidega,» ütles McLaren.
Uuringut retsenseerinud Max Plancki Inimajaloo Teaduse Instituudi arheoloog Michael Petraglia ütles The New York Timesile, et tegemist on tugeva tõendiga sellest, et Beringi väina ületanud inimesed liikusid lõuna poole mööda rannikujoont, elatudes lehtadru tekitatud rikastest ökosüsteemidest. Teaduskirjanduses tuntakse seda hüpoteesi koguni «lehtadru maantee» hüpoteesina. Tegemist on ühe esimese otsese jäljena inimtegevusest endast – varasemalt on teadlased pidanud oma uuringutes tuginema pigem sekundaarsetele tõenditele nagu luud või erinevad tööriistad.