:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/28/7733043t1ha5d4.png)
1937. aasta 20. aprillil Kilingi-Nõmme algkoolis toimunud filmilindi süttimise tagajärjel jäi leekidesse sada last. Kokku kaotas tulekahju tagajärjel elu 18 algkooliõpilast.
Eesti oma kinotragöödia – tuleleegid nõudsid 18 lapse elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilingi-Nõmme 2. Algkooli põleng oli iseenesest üks paljudest tol perioodil toimunud kinopõlengutest, mille põhjuseks oli tollal laialdaselt plahvatuslikult süttiv nitrotselluloidfilm. Teistega võrreldes oli see aga erakordselt ohvriterohke, kusjuures kõik ohvrid olid lapsed.
«Eile õhtul kell ¾9 tekkis Kilingi-Nõmme alewis plahvatus filmi demonstreerimisel õpilastele. Koos oli 101 õpilast. Koosolijatest sai 70 õpilast tulehaavu. Neist toimetati 50 õpilast täna öösel Pärnu linna haiglasse. […] Koha peal suri 1 õpilane. Täna öösel Pärnu haiglas suri 1 õpilane. Tuli plahvatusest kestis waewalt 5 minutit. Tekkis paanika. Asja uurivad ametivõimud,» kirjutas järgmisel päeval Postimees.
Tänaseks on teada, et kokku vaatas filmi siiski 132 last, kellest kokku suri 18. Viga sai 65 väikest kinohuvilist.
Lapsed olid väga rõõmsad
Üks tragöödia ellujääjatest, tollal 10-aastane Leida Alunurm meenutas 2007. aastal Postimehele, kuidas kõik oli alanud ilusasti. Eelmisel päeval oli ta kinopileti jaoks vajalikud viis senti hoidnud kokku kommide pealt.
«Siin, nurga peal, oli kooli spordiväljak, mängisime enne kinno minekut seal rahvastepalli ja lapsed olid väga rõõmsad. Mul on meeles kaks õde Uinti – mõlemad said surma. See väiksem tüdruk, küll ta jooksis, nii kärmas oli, et keegi teda rahvastepallist välja ei saanud. Ja nii soe ilm oli, et mul oli õhuke sitsikleit seljas,» meenutas Alunurm.
Kooli juhataja Jaan Parts oli edumeelse ja hakkajana käinud kinomehaaniku kursustel. Ta oli õpetanud vanematele poistele filminäitamise selgeks ja ehitanud teise korruse suurimasse klassituppa papist kongi filmiaparaadi ning kinomehaaniku jaoks.
Õpilased olid kogunenud kooli õhtul kella 7ks vaatama seitset Haridusministeeriumi väljasaadetud «kultuurfilmi». Seanss toimus koolimaja teise korruse klassiruumis. Kella poole üheksa ajal tehti filmivaatamisse mõneteistkümne-minutine paus projektori ülekuumenemise tõttu, pärast mida pandi masin siiski uuesti käima.
Algaja kinooperaator
Kell kolmveerand üheksa film plahvataski – ekraanile tekkis väike riba ja selle järel lõi kogu aparaat tuld täis. Ähmis õpilasest kinomehaanik Harry Paltman ei osanud muud, kui viskas selle maha ja hüppas kongist välja. Leegid levisid kiiresti edasi, süüdates ka projektori kõrval seisnud filmirullid. Filmilindi põlemisel tekkis klassis kuni 1500-kraadine kuumus, mis sulatas koguni klaasist tindipotid.
Kuna aparaat ise seisis klassiukse kõrval, mis käis kõigele lisaks sissepoole ja nii ei saanud ka hästi põgeneda ning leekides klassiruumist väljapääsemisel tekkis ummistus. Üks õpilane hüppas koguni aknast alla. Paljud põgenevad lapsed sattusid sellisesse paanikasse, et ei saanud põgenedes enne seisma kui nad kilomeetrite kaugusel kinni püüti ja arstiabile toimetati.
«Kui ma meelemärkusele tulin, oli meid alla mingisse väikesesse ruumi toodud, olin laua peale tõstetud. Kõik karjusid, meid tassiti autodele ja bussidesse ja viidi Pärnu poole. Pime oli. Siis kaotasin jälle mõistuse. Kui meid Pärnu haiglasse viidi, oli osa juba seal. Nad karjusid hirmsasti. Mulle jäid silme ette suured villid nende peal,» meenutas põlengule järgnenut Leida Alunurm. Nii nagu paljud lapsed, jäid ka talle põlengust meenutuseks armid üle keha.
Tänapäeval meenutab tragöödiat Kilingi-Nõmmel Saarde kalmistul seisev kunstnik Paul Horma loodud elu lakkamatut taassündi kujutava mälestusmärgiga ühishaud. Möödunud aasta 20. aprillil toimus seal ka tragöödia 80. aasta tähtpäeva tähistamine, mille galeriid saab vaadata siin: