Uued arheoloogilised leiud lükkavad ümber senised Amazonase asustamise teooriad

Aerofoto üheks 81 värskelt leitud asulast Amazonase lõunapiiril Foto: José Iriarte/SWNS.com/Scanpix

Arheoloogia ajaloos on pikalt arvatud, et Amazonase vihmametsad olid enne eurooplaste asustust inimtühi ja vaenulik kant. Uued avastused Tapajóse jõe ülemjooksul kinnitavad, et džunglite lõunaosa oli tihedalt inimesi täis ka enne valge inimese saabumist.

Satelliitpilte analüüsides tuvastasid teadlased 81 seni tundmata asulapaika, alates väikestest küladest lõpetades kuni 19 hektaril laivate suurte asulatega. Teadlased eesotsas arheoloog Jonas Gregorio de Souzaga kontrollisid füüsiliselt ka 24 leitud asulat, vahendab The Guardian. Valdavalt kasutasid muistsed rahvad sealkandis ehitusmaterjaline mulda, millest on jäänud tänaseni metsa pealetungile vastu pidavaid jälgi. Osades leitud asulates on näha ka kaitserajatisi muldvalle.

Leitud puusöe tükid asetavad asulad 15. sajandisse mis vastab teiste Amazonase lõunametsadest leitud asulate vanusega. Need ja muudki leiud seavad Amazonase vihmametsades tegutsenud kultuuride tipmise perioodi aastatesse 1250 kuni 1500 ehk eurooplaste asustusele eelnevasse aega.

Kuna eelnevad leiud on tehtud jõgede lähedustest siis arvati, et ilmselt liikusid ja püsisid Amazonase rahvad vee ligi. Kuid osad Tapajósest leitud asulapaigad on veeteedest kaunis kaugel, andes mõista rahva ulatusliku leviku kohta. Erinevate demograafiliste mudelite järgi võis enne eurooplaste saabumist vihmametsade lõunapiiri rahvastik ulatuda kuni miljoni elanikuni.

Aerofoto ühest leitud asulast Tapajóse jõe ülemjooksu lähistel Foto: José Iriarte/SWNS.com/Scanpix

Nende samade mudelite järgi võib arvata, et ligi kaks kolmandikku kõigist vanadest asulatest on veel leidmata. Kui hinnangud peaksid tõele vastama, siis tähendab see uusi tuuli Amazonase džunglite ajaloo uurimises.

«Meie uurimus näitab, et peame ümber hindama oma arusaamad Amazonase ajaloost. See ei olnud kohe kindlasti hõreda jõeäärse asustusega ala. Inimesed, kes siin elasid muutsid tugevalt ümbritsevat maastiku, neid oli vähemalt kümnetes tuhandetes,» ütles töö kaasautor José Iriarte.

Sääraseid jälgi muistsest inimasustusest võib tihe vihmamets endas veelgi peita Foto: José Iriarte/SWNS.com/Scanpix

Kuid nagu juhtus paljude maailma põlisrahvastega eurooplaste saabumisega, hääbusid ka vihmametsade rahvad kiiresti. «Teame, et tõved liikusid maadeavastajatest kiiremini ning hävitasid kohalikke rahvaid enne kui eurooplased ise vihmametsas sammusid,» ütles de Souza.

Erinevad materiaalsed leiud, potikillud ning märgid eriilmelistest arhitektuuritraditsioonidest, viitavad, et Amazonases toimetanud inimesed kuulusid mitmesse eri kultuuri. Igas regioonis üle hunnitu vihmametsa on leitud erineva tüpaaži ja kujuga asulaid.

Uuringuid kirjeldav artikkel ilmus ajakirjas Nature Communications.