:format(webp)/nginx/o/2018/03/28/7731957t1h42f8.jpg)
Sellest, mis juhtus Pärnumaa Vändra metsas, oleme kuulnud. Karu lasti maha, pojad jäid järele. Tänapäeval enam tavaliselt poegade karusid ei kütita ning karuemade ja karupoegade ellu on see toonud suuri muutusi, vahendab ERR Novaator.
Sellest, mis juhtus Pärnumaa Vändra metsas, oleme kuulnud. Karu lasti maha, pojad jäid järele. Tänapäeval enam tavaliselt poegade karusid ei kütita ning karuemade ja karupoegade ellu on see toonud suuri muutusi, vahendab ERR Novaator.
Norra ja Kanada teadlaste uuringust ilmneb, et inimese küttimiskommete toimel on karud hakanud poegi kauem enda juures hoidma, kuid saavad poegi seejuures ka harvemini. Kui paarkümmend aastat tagasi elas keskmine Norra või Rootsi karupoeg koos emaga 1,5 aastat, siis nüüd esineb üha sagedamini juhtumeid, kus poeg vantsib ema sabas veel kuni 2,5 aasta vanuseni.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.