Video: Arktiline merejää taandus tänavu peaagu sama palju kui kõige halvemal aastal

Jää. Foto: Konrad K./SIPA/Scanpix

Kosmoseagentuur NASA juhitud satelliituuringud näitavad, et Arktikat kattev jääkilp elas üle järjekordse katastroofilise talve. Põhjamered on nõnda vähe jäätunud vaid mullusel talvel.

Lugejateni olid juba jõudnud uudised, et vaatamata Euroopat tugevalt mõjutanud talvekülmadest oli tänavune talv põhjanaba ümbritsevatel aladel erakordselt soe. Põhjapoolusel endal mõõdeti veebruaris paaril päeval lausa plusskraade. Jahedat leevendust tõi Arktikasse alles märtsikuu, mis vähesel määral suurendas merejää pindala.

Tänavust jää määra võrreldi keskmise talvejää ulatusega aastatel 1981 kuni 2010. Tänavune jää ulatus jäi sellest tervelt 1,16 miljonit ruutkilomeetrit väiksemaks. Arktilise soojenemise protsess kipub aga tuure üles koguma. NASA kliimateadlane Claire Parkinsoni sõnul takistavad soojad talved jääl moodustumast. Väiksem jääga kaetud ala ei peegelda nõnda palju kiirgust tagasi atmosfääri, vesi soojeneb ning jääd jääb veelgi vähemaks.

Veebruaris sulas Gröönimaast põhja poole suur vaba veega auk, mis küll tänaseks on kinni jäätunud. Kuid see ei lahenda probleemi. Vana ja uus jää käituvad erinevalt ning on oodata, et rabe ja õhuke värske jääkiht võib uuesti sulada ning üldisele sulamise veelgi hoogu anda. Soojad talved on Arktikat kimbutanud juba mitu järjestikust aastat, võrreldavalt väike on talvine jäätumine olnud juba 2015. aastast alates.

Jää taandumisel poolustel on ulatuslikud tagajärjed. Lisaks soolase ja mageda vee tasakaalu rikkumisele kannavad suuri kahjusid ka mitmed loomad. Näiteks jääkarud ei suuda oma meelistoitu hülgeid ilma jääta jahtida. On ilmunud uuringuid kus demonstreeritakse, et karud ei suuda enam vajalikke energiavarusid kätte saada.

Vähene talvine jää ei tähenda siiski sama halba suve. Suvise jää määra mõjutab peale temperatuuri ka tuul ning muutuvad hoovused. Seega on loota, et ehk tuleb suvi kaugel põhjas siiski jäisem korvamaks talvega kaasnenud kahjusid.