Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/03/25/7725669t1hae8c.jpg)
- Maailma suurim prügisaar asub Hawaii ja California osariigi ranniku vahel.
- Prügisaare pindala võrdub umbes kolme Prantsusmaa territooriumiga.
- Prügisaare ulatuse hindamiseks kasutati 30 laeva ja radariga lennukit.
- Kogu uuritud materjalist moodustas mitteplast vaid 0,01 protsenti.
Maailma suurim prügisaar on mitu korda suurem, kui seni arvatud, ja kasvab eksponentsiaalselt, selgub ookeaniprügi mammutuuringu tulemustest.
Maailmameredes kogunevast plastist on meedias varem juttu olnud. Värske uuring näitab aga, et probleem on seni arvatust palju mastaapsem.
Ookeaniprügi probleemiga tegeleva organisatsiooni The Ocean Cleanup korraldatud ja teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud põhjaliku teadusuuringu järgi on maailma suurimas prügisaares plasti koguni neli kuni 16 korda rohkem kui seni arvatud ja aasta-aastalt lisandub seda veelgi.
Põhjus, miks prügi kogust seni pigem alahinnati, ongi seotud probleemi ulatusega. Nimelt koosneb Hawaii saarestiku ja USA California osariigi ranniku vahel keset ookeani asuv prügisaar uuematel andmetel koguni 80 000 tonnist plastist ja on pindalalt umbes kolm korda suurem kui Prantsusmaa. Selle koostise täpne hindamine on seetõttu tõsine metoodiline proovikivi ja eelnevad uurijad olid oma hinnangutes pigem lati alt läbi jooksnud.
Prügisaar koosneb uuematel andmetel koguni 80 000 tonnist plastist ja on pindalalt umbes kolm korda suurem kui Prantsusmaa.
Nimelt tuginesid kõik senised uuringud spetsiaalsete prügikogujatega varustatud laevadele, millega tehti üksikuid kontrollsõite. The Ocean Cleanupi meeskond nägi siin aga mitut võimalikku veakohta.
Nimelt oletasid nad, et niimoodi saadud andmed ei olnud prügisaare ulatuse hindamiseks piisavad. Samuti kahtlustati, et kasutatud meetrise läbimõõduga prügikogumisvõrgud ei suutnud kinni püüda suuremaid plastitükke ja see moonutas tulemusi.
Kahtluste hajutamiseks korraldatigi oma uuring, kasutades korraga 30 laeva, millega prügilaik põhjalikult läbi kammiti. Kuigi valdav osa laevadest kasutas prügi kogumiseks samasuguseid püügivõrke nagu varasemates uuringuteski, oli juhtlaev varustatud kahe spetsiaalse kuuemeetrise seadmega, et teha kindlaks ka suuremate plastitükkide olemasolu.
Selliste prügikorjetega saadi aga andmeid vaid konkreetse uuritud ala kohta. Prügisaare koguulatuse hindamiseks varustati üks vana sõjaväe transpordilennuk spetsiaalsete radaritega, mille abil oli võimalik kindlaks teha ka laevaga läbi sõitmata alade prügisisaldus.
Välitööd tehti 2015. aasta suvel ning sellele järgnes kogutud prügi koostise ja koguse analüüs. Käsitsi tehtud põhjaliku laboritöö etapp võttis prügihulga suuruse tõttu aega kaks aastat, mille jooksul merest korjatud prügi sorteeriti ja analüüsiti.
Tulemused polnud mõistagi kaugeltki kaunid. Lennukiseire tulemused näitasid, et koguni 1,6 miljoni ruutkilomeetri ulatuses ületas prügikogus ruutkilomeetris vees kümne kilogrammi piiri.
Kokku sisaldab see hiiglaslik mereprügila 1,8 triljonit plastitükki kogukaaluga 80 000 tonni. Sõltuvalt sellest, millise varasema uuringuga võrrelda, on seda neli kuni kuusteist korda rohkem, kui seni arvati. Muu materjal moodustas uuritust vaid 0,01 protsenti.
Analüüsitud prügitükkidest oli vaid väike osa mikromõõtmetes. Suuremate tükkide seas leidus aga kõiksugu esemeid, nagu pudeleid, mänguasju, köisi ja koguni tualetipottide prill-laudu. Kõige suurema hulgaga olid aga esindatud kalavõrgud.
/nginx/o/2018/03/25/7724995t1hff5d.jpg)
Uuringuga mitteseotud Utrechti Ülikooli teadur Erik van Sebille sõnul on kirjeldatud plastireostuse ulatus põrutav.
BBC uudistele antud intervjuus ütles van Sebille, et kuigi uuringu veapiirid on üsnagi suured, on kirjeldatav prügikogus siiski hirmutavalt suur. Lisaks näitab värske uuring, et prügilaik liigub meres palju rohkem, kui seni arvatud.
Ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringus kirjutavad selle autorid, et pea viiendik leitud prügist uhuti tõenäoselt merre Jaapanit 2011. aastal tabanud tsunami käigus, kuid sellest hoolimata kasvab iga aastaga merre jõudev plastikogus eksponentsiaalselt.
Kui suur osa sellest on praegu veel ühes tükis, siis on vaid aja küsimus, millal see päikese ja soolaste ookeanilainete mõjul aina pisemateks mikroosakesteks laguneb ning otsapidi inimestegi toidulauale jõudma hakkab.
«Plasti kogus ookeanis kasvab ja probleem süveneb. Samas ei ole meil kindlasti plastist pääsu. See on ju väga kasulik materjal, ent arvan, et peame tõsiselt üle vaatama selle, kuidas me seda kasutame,» ütles uuringut juhtinud Laurent Lebreton organisatsioonist The Ocean Cleanup BBC-le.