Stephen Hawkingi napilt enne surma esitatud teadustöö näitab, kuidas lahendada üht füüsika suurimat küsimust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Stephen Hawking
Stephen Hawking Foto: Lucas Jackson / Reuters / Scanpix

Kuulsa füüsiku viimases teadusartiklis on kirjas võimalikud viisid, kuidas leida tõendeid, et meie Universum on vaid üks osa hiiglaslikust Multiversumist, teatas The Sunday Times.

Pealkirja «A Smooth Exit from Eternal Inflation?» (Sujuv väljumine lõpmatust inflatsioonist) kandva teadusartikli käsikiri esitati seni veel teadmata teadusajakirjale retsenseerimiseks möödunud aasta juulis. Pärast kommentaaride kättesaamist esitas Hawkingi kaasautor, KU Leuveni Ülikooli teoreetilise füüsika professor Thomas Hertog toimetatud artikli uuesti 4. märtsil, ehk siis 10 päeva enne Hawkingi surma.

Pealkirjas mainitud inflatsiooni all peavad füüsikud silmas aegruumi paisumist väga varases Universumis, täpsemini esimese 10-33 – 10-32 sekundi jooksul pärast Suurt Pauku. Uuringu käimatõukavaks jõuks on aga mitmete füüsikute arvamus, et selline paisumine võis aset leida korraga mitmes universumis, mis kõik kokku moodustavad nn Multiversumi. Kui palju universumeid kokku olla võiks, ei tea muidugi keegi, aga välja on käidud ka teooria, et neid võib olla koguni lõpmatu kogus.

Teooriana võib see küll põnevana kõlada, kuid teiste maailmaruumide olemasolu mõõtmine, ehk sisuliselt kontrollimine, on teadlastele seniajani ületamatuks ülesandeks jäänud. Hawkingi ja Hertogi artikkel pakubki siin väljapääsu. Nimelt näitavad nad oma teoreetiliste mudelite põhjal, et kogu meie Universumit läbivas kosmilises taustkiirguses peaks olema võimalik täheldada jälgi teistest universumitest. Kui sellised mõõtmised ka tõepoolest teostatavaks osutuvad, muudaks see mõistagi radikaalselt arusaamu inimkonna kosmilisest paiknemisest, kommenteeris The Sunday Timesile uuringus mitte osalenud Durhami Ülikooli kosmoloogiaprofessor Carlos Frenk.

Teadusartikli endaga saab lähemalt tutvuda siin.

Märksõnad

Tagasi üles