Kas tulevikus on taimed karvasemad?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lavendli lehepinnal olevad erinevat tüüpi näärmekarvad
Lavendli lehepinnal olevad erinevat tüüpi näärmekarvad Foto: Eesti Maaülikool

Osooni kontsentratsioon maalähedases atmosfääris on alates 20. sajandi algusest kahel korral tõusnud ning näitab jätkuvat tõusutrendi. 

Osoon on elusorganisme kahjustav keskkonnamürk ning kogu maailmas on käesoleva sajandi algusega võrreldes registreeritud suuri osoonikahjustusi nii metsapuudel kui ka põllukultuuridel. Taimede epidermis on ligi kümmet erinevat tüüpi näärmekarvasid, samuti varieerib nende tihedus liigiti – mõnel liigil karvakesed lausa puuduvad. Siiani seostati näärmekarvasi eelkõige taimede võimega võidelda taimtoiduliste loomade vastu.

Käesolev artikkel uuris, milline on näärmekarvade mõju taimede osooni vastupidavusele põllumajanduslikult olulistes taimedes, nagu kõrvits, kurk, lavendel, rosmariin. Leiti, et näärmekarvad eritavad osooni neutraliseeriva toimega ühendeid. Karvasemate lehtedega taimed olid kõrgele osooni kontsentratsioonile oluliselt vastupidavamad ning nende lehtedele tekkisid osoonikahjustusi tähistavad pruunid laigud hiljem, kui vähemkarvastel liikidel. Töö on oluline, kuna näitab esmakordselt maailmas, et näärmekarvadel on oluline funktsioon osooni neutraliseerijatena.

Loe teadustööd siit.

Tagasi üles