/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/03/13/7682147t1hfd18.jpg)
Närvigaasid ehk närvimürgid on hiljutiste sündmuste tõttu Suur-Britannias uuesti tähelepanu saamas. Kuid mis kemikaalid peidavad ennast selle aineklassi ebamäärase nimetuse taga jääb tihtipeale ebaselgeks. Isegi sõna närvigaas on ebatäpne, sest sellesse rühma kuuluvad ained võivad olla ka vedelikud või pulbrid.
Närvimürkideks (inglise keeles nerve agents) nimetatakse fosforhappe derivaatidest estreid, mis ründavad otseselt inimese närvisüsteemi ja mõjutavad läbi närvisüsteemi halvamise erinevaid protsesse kogu organismis. Mitmetel erinevate mõjudega närvimürkidel on peamine toimemehhanism sama. Need takistavad närvisüsteemis atsetüülkolinesteraasi tootmist. See ensüüm vastutab neurotransmitteri atsetüülkoliini lõhustamise eest. Kui puudub vastav lõhustav ensüüm koguneb transmitterit kehasse liiga palju ning põhjustab närvides «lühise».
Tallinna Tehnikaülikooli teadur Piia Jõul kommenteeris Postimehele närvimürkide toimet ning olemust. «Närvimürgiga kokkupuutel tekkivad sümptomid sõltuvad enim aine puhtusastmest, kogusest ja kokkupuute ajast. Esmasteks sümptomiteks on probleemid nägemisega, iiveldus, nõrkus ning hingamisraskused, värinate ja lihaskrampide teke. Kõrged närvimürkide kontsentratsioonid põhjustavad atsetüülkoliini üleküllusest tulenevalt kohest lihaskontrolli kadu, närvisüsteemi funktsioonihäireid ja surma. Närvimürkide toime on pöördumatu kui kannatanu ei saa kohest ravi,» ütles Jõul.
Närvimürke on peamiselt toodetud sõjapidamise tarbeks, ent samasse aineklassi kuuluvatel ühenditel on ka mõned teised kasutused. Leebeid fosforhappe derivaate nagu disoprofüül fluorofosfaat (DFP) ja tetraetüülfosfaat (TEPP) on mõlemad leidnud kasutust mõningate haiguste ravis.
«Kuna keemiarelvade kasutamine, omamine ning nende lähteainete tootmine on keelustatud, kuid ka eelpool toodud näited viimaste aastate sündmustest on näidanud, et mõndadel riikidel siiski on keemilisi ründeaineid, mida ei ole siiani hävitatud, millest OPCW (Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon) ei ole teadlik või mille omamist ei ole olnud võimalik tõkestada,» ütles Jõul.
Pole täpselt teada, millist mürki kasutati Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisel ning ei saa teha kindlaid järeldusi, millised on neid ohustavad tervisemured. Ühendkuningriigi peaminister Theresa May avaldas, et arvatavasti oli tegemist novitšok rühma kuuluva ainega. Novitšok rühma ühendid töötati välja Nõukogude Liidus seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel ning mõned autorid on pidanud neid kõige potentsemateks närvimürkideks.
Novitšok rühma mürke on mitusada ning need esinevad ka pulbri kujul, mitte ainult gaasi või vedelikuna. Salajase novitšok programmi pärast Nõukogude Liidu lagunemist avalikustanud keemik Vil Mirzajanov väitis, et novitšok rühma ühendite vähem potentseid vorme on endises liidus kasutatud pestitsiidena. Mirzajanovit süüdistati pärast avalikkuse ette tulemist riigireetmises, kuid mõisteti siiski õigeks.
Teada on, et Skripali juhtumile reageerinud politseinik Nick Bailey on samuti mürgist mõjutatud. Briti võimud tegutsevad Salisbury linnas väidetava mürgitamise asupaiga puhastamisega. See pole närvimürgiohu puhul ebatavaline, sest mitmed sellesse klassi kuuluvad ühendid on kaunis kergesti lenduvad ning võivad mõjutada peale otsese ohvri ka ümberkaudseid.
Suur lenduvuse määr tähendab ka, et närvimürk ei püsi väga pikalt manustamise asupaigas ning peagi pärast niiskusega kokku puutumist kaotab võime kahju teha. Erandiks on siinkohal VX’ina tuntud ühend, mis erinevalt teistest närvimürkidest püsib kaunis kaua ühe koha peal ning ei hakka keskkonnaga reageerima.
Ühendkuningriigi tervishoiuamet on Salisburys sündmuste vahetus läheduses viibinud inimestele andnud juhiseid kuidas nad ennast kaitsma peaksid. Üleskutse palub inimestel püsida rahulik ning kui mõni kodanik juhtus olema samas kõrtsis või restoranis kus Skripali ja tema tütart arvatavalt mürgitati, siis pesta tavalises pesus ära oma rõivad, mis tol hetkel seljas olid. Samuti palutakse puhastada tavaliste koduste vahenditega ka oma mobiiltelefonid ning muu endaga kaasas olnud asjad.
«Arvestades närvimürkide hulka kuuluvate fosfororgaaniliste ühendite püsivust ja seda, et antud insidendist on juba möödas piisavalt pikk aeg, siis Salisbury linna elanikud peaksid usaldama õiguskaitseorganeid, kes tagavad nende maksimaalse ohutuse. Sellest tulenevalt arvan, et elanikel pole tarvis muret tunda,» kommenteeris Jõul.
Skripali ja tema tütre juhtum ei ole ainuke viimasel ajal meieni jõudnud säärane mürgitamisjuhtum. «2017. aastast on teada kaks enim kõlapinda leidnud närvigaaside kasutamise juhtumit, suuremahuline sariini kasutamine Süürias keemilise ründemürgina ja veebruaris mõrvati Põhja-Korea juhi Kim Jong-uni eksiilis elanud poolvend Kim Jong-nam Malaisias Kuala Lumpuri lennujaamas kasutades selleks VX'i,» seletas Jõul.
Närvigaasidest on võib-olla kõige tuntum sariin, mida peetakse üheks võimalikuks Lahesõjasündroomi põhjustajaks. Seda tõbe on täheldatud Lahesõja veteranide hulgas ning sümptomite nimekiri lausa nõnda pikk, et seda haigust nimetatakse ka krooniliseks mitmesümptomiliseks tõveks (chronic multisymptom ilness). Sariini Lahesõjas relvana ei kasutatud ent mitmed USA sõdurid ja töölised puutusid sellega kokku keemialao hävitamisel.
Sariini kasutasid 1995. aasta terrorirünnakus Tokyo metroos ka Aum Shinrikyo kultuse liikmed. 20. märtsil vallandasid sektandid tipptunnil metrootunnelitesse sariingaasi, mis tappis 12 inimest, vigastas tõsiselt 50 ning põhjustas ajutisi nägemisprobleeme ligi viiel tuhandel. Samalaadseid rünnakuid korraldas Aum Shinrikyo rühmitus veelgi. Nende tegude eest on mitmed kultuse liikmed surma mõistetud ning ootavad hetkel otsuse täideviimist.
Närviagentide mürgitus, olgu tegemist novitšoki, sariini või VX’iga, vajab kiiret sekkumist. Ravi seisneb peamiselt atropiini manustamises. Atropiin blokeerib atsetüülkoliini mõju närviretseptoritele ning vähendab mürgitusest tuleneva neurotransmitteri üleküllusest tulenevaid sümptomeid. Atropiin ise on samuti suurtes kogustes mürgine, seda leidub looduslikult mitmetes toksilistes taimedes näiteks mustas belladonnas.
Mürgituseks vajalikud kogused on väga väikesed, ütles Jõul. Piisab vaid paarikümnest milligrammist sisse hingamise puhul või sõltuvalt konkreetsest ühendist kuni 4000 milligrammist alla neelamise korral, et põhjustada surma.