Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/03/12/7680069t1h1bb8.jpg)
- Euroopa Liit peab otsustama, kas rangeid GMO-regulatsioone tuleks lõdvendada.
- Kehtivad reeglid on pannud eurooplased rahvusvaheliselt ebasoodsasse olukorda.
- Taimebiotehnoloogi sõnul pole keegi GMO toidutaime söömise tõttu surnud.
Viimase viie-kuue aasta jooksul on nime CRISPR-Cas9 all tuntud uudne meetod geenitehnoloogia maailmas revolutsiooni teinud. Nüüd seisab Euroopa Liidul ees otsustamine, kas senisest täpsema ja odavama meetodi kasutusele võtuks tuleks lõdvendada teiste riikidega võrreldes suhteliselt rangeid GMO-regulatsioone.
Nimelt tuli Euroopa Kohtu peaadvokaat hiljuti välja juriidilise hinnanguga, mille järgi ei ole õige CRISPRi ja teiste täpsete geenitehnoloogiate kasutamist nn traditsiooniliste GMOdega ühtemoodi reguleerida. Kuivõrd sedalaadi hinnangud võetakse üldjuhul ka kohtus arvesse, võib veel selle aasta sees oodata geenmuundatud taimede vallas olulisi muutusi.
Küsimus on definitsioonis: kehtiva seaduse järgi loetakse geneetiliselt muundatud organismiks kõik taimed, mille pärilikkustegureid on muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik. Uute ettepanekute järgi võiks aga täpsete või geeni vaid osaliselt muutvate tehnoloogiate puhul teha erisuse ning tituleerida need hoopis genome editing’iks. Tegemist on pisikeste muudatustega, nii väikestega, et sellised muutused võivad tekkida ka looduslikul teel. Eesti keeles võiks seda nimetada näiteks geeni parandamiseks.
Nagu kirjutas mainekas teadusajakiri Nature, on mitu Euroopa teadlast dokumendi heakskiiduga vastu võtnud, kuna seni kehtivad reeglid on pannud eurooplased rahvusvahelises konkurentsis ebasoodsasse olukorda.
«Isegi keelu kadudes läheks siiski mitu aastat katsetamist ja testimist parandatud sordi aretamiseks,» rääkis Eesti Taimekasvatuse Instituudi osakonnajuhataja Kristiina Laanemets.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi taimebiotehnoloogia osakonna juhataja Kristiina Laanemetsa sõnul on ka tema asutuses arutatud, et regulatsioon võiks olla loogilisem. Eestiski on palju taimearetusvõimalusi, mida praegu piirava seaduse pärast kasutada ei saa.
«Paljud haigusresistentsuse geenid on taimedel üles leitud ja kirjeldatud ning nende lisamisega võiks ka Eesti sorte paremaks teha. Lisaks kirjeldatakse järjest uusi geene ja võimalusi tekib juurde. Isegi keelu kadudes läheks siiski mitu aastat katsetamist ja testimist parandatud sordi aretamiseks,» rääkis ta.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/12/7679683t1hb939.jpg)
Uute tehnoloogiate, sealhulgas ka CRISPRi GMOdega ühtemoodi reguleerimist peab taimebiotehnoloog liigseks, kuna geene mitte ei lisata, vaid pigem parandatakse.
«Praegused regulatsioonid olid õigustatud siis, kui kõik oli uus ja riske ei teatud. Nüüd on aga korduvalt näidatud, et põllumajanduse tarbeks loodud geneetiliselt muundatud sordid on sama ohutud kui traditsioonilise sordiaretusega saadud sordid ning kohati isegi ohutumad, ja praegune regulatsioon takistab edasiminekut,» selgitas Laanemets.
Iseenesest ei ole taimede täppisaretus Euroopas praegugi keelatud, kuid Vanas Maailmas kehtib muu maailmaga võrreldes palju rangem lubade taotlemise süsteem. See teeb uute sortide ja taimsete toodete väljatöötamise eurooplastele aga palju kallimaks. Peale selle on lühendist GMO kujunenud avalikkuse silmis toodete atraktiivsust vähendav märk. Samal ajal toovad globaliseerumine ja kliimamuutused endaga kaasa uusi taimepatogeene, mille vastu võitlemiseks võib täppisaretusest suurt kasu olla.
Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse dotsendi Hannes Veinla sõnul on Euroopa suhtelise skeptilisuse põhjuseks Euroopa Liidu õiguses kesksel kohal seisev ettevaatusprintsiip.
«Praegune keeld on paigas sellepärast, et Euroopa Liidus võetakse ettevaatuspõhimõtet tõsiselt. Mujal on see rohkem n-ö poliitika lähtekoht – pehme ja keeratav. Euroopas aga õiguspõhimõte,» selgitas ta.
Ometigi ei tähenda see Veinla sõnul veel tingimata keelustamist, pigem võimaliku mõju analüüsi teadmatuse vähendamiseks.
Selsamal põhjusel leidub ka Euroopa Kohtu peaadvokaadi raporti soovituste kritiseerijaid. Näiteks King’s College Londoni molekulaargeneetika osakonna juhataja Michael Antoniou sõnul oleks selline muutus koguni vale ja potentsiaalselt ohtlik.
«Ükski nendest meetoditest ei ole täiuslik,» rääkis ta The Guardianile. «Neil on soovimatuid tagajärgi, mis võivad häirida kogu organismi biokeemilist talitust. Näiteks võib toidutaime geenide muutmisega kaasneda hoopis mõne uue mürkaine või allergeeni teke.»
Laanemetsa sõnul ei pruugi ettevaatuspõhimõte taimede geneetilise muundamise puhul siiski õigustatud olla.
«Ettevaatusprintsiip tähendab seda, et GMOd ei tohiks lubada kasutusele võtta enne, kui on tõendatud selle ohutus või pakutud välja meetmed, mis kõik võimalikud riskid maandavad,» ütles ta.
«Esiteks ei kasutata ettevaatusprintsiipi looduslike taimede, liigivaheliste hübriidide ega ka toidulisandite puhul. Teiseks on praeguseks juba korduvalt uuringutega tõestatud, et GMO-toidutaimed on sama ohutud kui nendesarnased mitte-GMO-taimed. GMO-toidutaimi on tarbitud umbes veerandsada aastat ja mitte keegi pole nende söömisest surnud või haigestunud,» lisas taimebiotehnoloog.
Eesti ootab Euroopa seisukohta
Euroopa Kohtule esitatud raporti järgi ei ole praegu liikmesriikidele seatud ühtegi takistust täppisaretuses oma reeglite kehtestamiseks. Selline olukord võib aga ohustada ühisturu tulevikku.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Tuuli Levandi ütles, et maaeluministeerium on küsinud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas loodud geenitehnoloogiakomisjonilt arvamust Euroopa Komisjoni teadusliku nõustamise mehhanismi raames välja töötatud selgituse kohta, mis käsitleb uusi meetodeid sordi- ja tõuaretuses.
«Hetkel laiemat arutlust sel teemal keskkonnaministeeriumis olnud ei ole. Pigem on suund selline, et oodatakse ära Euroopa Kohtu otsus direktiivi tõlgendamise kohta, mis käsitleb mutageneesi (kohtuasi C-528/16), ning sellest sõltuvad järgmised sammud, kas GMO-regulatsiooni muutmine või uute meetodite reguleerimine riigisiseselt,» vastas ta Postimehe järelepärimisele.