:format(webp)/nginx/o/2018/03/09/7672473t1h2bea.jpg)
Tallinna Linnaarhiivi peaspetsialist Kalmer Mäeorg kirjutab arhiivi blogis tänasel mustal päeval nii kurikuulsast märtsipommitamisest kui ka teistest purustustest, mille Tallinn Teise maailmasõja ajal üles elas.
Milliseid purustusi kannatas Tallinn märtsipommitamise ajal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu möödub 74 aastat ühest traagilisemast episoodist Tallinna ajaloos – märtsipommitamisest.
/nginx/o/2018/03/09/7672465t1h6a28.jpg)
1944. aasta kevadel alustas Punaarmee pealetungi Eestile. 6.–7. märtsil 1944. aastal viidi läbi õhurünnak Narvale, mille käigus NSV Liidu õhujõud hävitasid enamiku Narva vanalinnast. Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 9. ja 10. märtsil aset leidnud pommitamise tagajärjel hävines peaaegu kolmandik linnast.
Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella veerand kümneni. Kell üks öösel saabus linna kohale uus pommitajate laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme.
Nõukogude lennuväe rünnakus 9. ja 10. märtsil 1944. aastal hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. Märtsipommitamisel hukkunud 554 tsiviilisiku nimed, sünni- ja surmajad ja viimased elukohad (hukkumise kohad) on avaldatud Tallinna Linnaarhiivi väljaandes «Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944» Tallinna linnaarhiivis leiduvas, juba 1944. aastal koostatud 9. ja 10. märtsi 1944 õhurünnakute ohvrite nimekirjas leidub 315 nime. Seda nimekirja täiendas ajaloolane Viktor Boikov tollase Eesti Vabariigi Perekonnaseisuameti arhiivis hoitavate registrite alusel. Teistel andmetel oli hukkunud elanikke 586 (223 meest, 324 naist, 33 last, teadmata 6).
/nginx/o/2018/03/09/7672477t1h7fa9.jpg)
Nõukogude lennuväe pommirünnakutest Tallinnale 1942. ja 1943. aastal
Siiski peaks seda mälestuspäeva laiendama kõigile Nõukogude lennuväe rünnakus hukkunutele Tallinnas. Varasemaid pommirünnakuid Tallinnas on vähe uuritud. Püüdsime meie arhiivis leiduvate üsna lünklike andmete alusel üht-teist selgitada.
Esimesed Punaarmee õhujõudude rünnakud Tallinnale toimusid 13. ja 14. mail ning 15. ja 16. mail 1942. Suuremate kahjustustega õhurünnak Tallinnale toimus 15. ja 16. septembril 1942, kui kahjustada sai 73 elumaja peamiselt Kadriorus: Vilmsi, Raua, Köhleri tänavail ja Pelgulinnas: Paldiski mnt, Härjapea, Mulla ja Roo tänaval.
14. veebruar 1943 sai kannatada 117 maja. Kõige rohkem purustusi oli Kadriorus: Poska tänaval, loomaaias, Jakobsoni, Kunderi, Jannseni tänaval; Kalamajas: Kungla ja Sõja tänaval; mere ääres Hollandi ja Hollandi põik tänavatel; üksikud majad ka vanalinnas: Dunkri, Kullasepa, Kinga tänaval ja Raekoja platsi ääres. Hukkus 9 inimest neist 8 Kungla 44 majas kas pommitamise ajal või hiljem vigastuste tõttu. Hukkunute seas oli maja teisel korrusel elanud perekond Kald: 42 aastane ehitusettevõtja Oskar Kald, tema 37 aastane naine Amanda ja nende 10 aastane poeg Ülo. Haiglas suri kolm Kungla 44 elanikku. Nende hulgas vanem abielupaar 81 aastane Karl Hermaküla ja tema 76 aastane naine Katarina.
21. veebruaril 1943. aasta varahommikul toimunud õhurünnakus sai kannatada üheksa maja Paldiski maantee ja Ristiku tänava alguses. Suuremad purustused olid Paldiski mnt 34 ja 25 majadel.
22. ja 23. veebruaril 1943. aastal sai õhurünnakus kannatada 44 hoonet: Endla, Luise, Suur-Ameerika, Lennuki, Kaasani, Koidu ja Tähe tänavatel. Täielikult purunesid Luise tänav 2 ning Lennuki tänav 19 ja 30 elumajad. Hukkus seitse inimest, kõik Endla 13 ja 15 majade elanikud. Surma sai Endla 13 neljandas korteris elav abielupaar: 58 aastane Aleksander Rudolf Lattik ja tema naine Hilda Lattik. Aleksander Rudolf Lattik oli nooruses aastatel 1902–1910 olnud Venemaa tsirkuse hinnatud õhuakrobaat. 1920. aastatel oli Eesti akrobaatide trio Aleksander Rudolf Lattiku koos poja ja vennaga number «3 Latini» igati maailma tasemel. Nende ringreisid Pariisis 1924. aastal ja mujal Euroopas ka hiljem olid väga menukad.
22. ja 23. märtsi 1943. aasta õhurünnak tekitas purustusi 58 majale: peamiselt Tulika, Suitsu, Kanarbiku, Mooni, Roo ja Graniidi tänaval, aga ka Vanalinnas, Suur- ja Väike-Karja tänavate äärsetel majadel. Peamiselt oli tegemist küll aknaklaaside purunemisega, aga täielikult hävinesid Tulika 44 ja peaaegu täielikult Graniidi 24 elumajad. Surma sai kolm inimest Graniidi tänaval ja kolm inimest Tulika 44 majas. Graniidi 24 majas hukkus 22. märtsil Jaan Poska õetütar Lydia Talts. Tulika tänav 44 hukkusid 76 aastane Ann Ploompuu ja tema 39 aastane poeg Johannes Ploompuu.
/nginx/o/2018/03/09/7672483t1h0e78.jpg)
Järgmine õhurünnak Tallinnale toimus juba järgmisel ööl, 23. ja 24. märtsil 1943. Purustusi tekitati umbes 110 majale. Kõige rohkem sai kannatada Allika, Sakala, Tatari, Kaupmehe tänavad, aga väiksemaid purustusi esines ka Kadriorus, Poska, Wiedemanni ja Raua tänaval ning Kalamajas Niine tänaval. Täielikult hävisid Allika tänaval majad numbritega 7, 8 ,9, 10, 12, Sakala 44, Kaupmehe 11 ja Endla 11. Kassisaba asumis asuvat Ao 5 maja purustatud majade hulgas ei märgita, kuid selle pommitamise tagajärjel hukkus 27 aastane Raimond Eilmann, temas kaks aastat noorem abikaasa Siegri ning nende kaheaastane poeg Toomas. Raimond Eilmann oli Eesti ohvitser, kes viidi 1941. aastal sunniviisiliselt Venemaale, kuid kellel õnnestus Eestisse perekonna juurde tagasi tulla. 1943. aastal oli ta politseikapten.
Kolmas öine õhurünnak 24. ja 25. märtsil 1943 kujunes kõige ohvriterohkemaks, siis hukkus vähemalt 14 inimest. Kahte noort inimest, 19 aastast Rimma Aino Veberit ja 18 aastast Rene Kruspani, tabas surm Harjumäe varjendi ees. Kaupmehe tänav 10 majas hukkus omaaegse tuntud büroomasinate äri omaniku Voldemar Schitikovi naine Anna-Matilde ja nende 5aastane poeg Vello. Samas majas hukkus jurist, «Päevalehe» töötaja, 37 aastane Johannes Green. Allika 10 majas sai surma tuntud helilooja ja tollane Tallinna konservatooriumi õppejõud Juhan Jürme ja tema abikaasa Elfride Vilhelmine Jürme. Samas majas hukkus näitleja Helene Vannari vanaema, 67 aastane Olga Margareta Vannari.
4. aprillil hukkus õhurünnakus Vase tänav 5 elanik 20 aastane Taimi Veskimägi. 21. mail 1943 hukkus Tallinnas Pärnu mnt 152 majas 2 inimest. Mai teisel poolel oli veel kolm õhurünnakut, kuid väiksemate kahjustustega.
/nginx/o/2018/03/09/7672495t1h3602.jpg)
Nõukogude lennuväe viimased suuremad õhurünnakud Tallinnale 1943. aastal toimis 31. juuli ja 1. augusti ööl ning 4. ja 5. septembri ööl. Esimeses õhurünnakus hävisid Terase tänav 12 ja 14 ning Jõe tänav 14 ja 16. Terase tänaval, Koplirand 7 majas ja mujal hukkus sel ööl vähemalt seitse inimest. 4. ja 5. septembri ööl sai kahjustada 30 maja. Hukkunute kohta meil andmed puuduvad.
1943. aasta pommirünnakute ohvriks langes meie arhiivis leiduvate andmete järgi 52 inimest, kuid perekonnaseisuameti dokumentide andmete kaasamisel võib ohvrite arv ilmselt suureneda. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli sagedaste õhuhäirete tõttu tekkimas mingi rutiin ja näiteks väikelastega ei hoolitudki alati varjendisse joosta. Ka sellel oli oma osa saatuslikul 9. ja 10. märtsi ööl.
/nginx/o/2018/03/09/7672505t1h384f.jpg)
Koristustööd
Märtsipommitamise tagajärgi asuti likvideerima peale sõja lõppu. Linna koristustöödel osalesid linnaelanikud.
/nginx/o/2018/03/09/7672503t1he066.jpg)
Aktiivne koristusperiood kestis kuni 1950. aastani. Veel 5-6 aastat peale sõda oli kõikjal tunda Punaarmee pommirünnakute tagajärgi, misjuures tegelesid võimud aktiivselt rahva veenmisega, et purustused tekkisid Saksa armee tegevuse tagajärjel.
1997. aastal ilmus Tallinna Linnarhiivi toimetiste sarjas raamat «Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9. ja 10. märtsil 1944» (koostanud Jüri Kivimäe ja Lea Kõiv). Tegemist ei ole rangelt akadeemiline allikapublikatsioon, vaid laiemale auditooriumile suunatud kogumikuga. Kogumikku on koondatud väljavõtteid ajalehtedest märtsipommitamise tagajärgede kohta, sellega seotud ametlikke teadaandeid
/nginx/o/2018/03/09/7672507t1h3b90.jpg)
ja korraldusi, arhiividokumente Tallinna linnaarhiivist ja Riigiarhiivist. Muuhulgas on ära toodud hukkunud 554 tsiviilelaniku nimekiri, täpsed aruanded osaliselt ja täielikult purustatud hoonete kohta, Tallinna Linnarhiivis ja Tallinna Keskarhiivis (praegune Riigiarhiiv) hävinud arhiivifondide nimekirjad ja palju muud. Kogumiku lõpus on avaldatud pommitamise üleelanute mälestusi. Kogumikus avaldatud 37 fotot pärinevad lisaks juba nimetatud arhiividele ka Filmiarhiivist, muuseumitest ja erakogudest.