:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/06/7664077t1ha8f8.jpg)
Aprillis startiv Chandrayaan-2 plaanib laiendada oluliselt India kohalolekut Kuul ja teha seda odavamalt kui ükski senine missioon.
Suur graafik: India saadab Kuule hullumeelselt odava ja ambitsioonika missiooni (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu viitab missiooni nimes sisalduv number, pole see India jaoks enam esimene uurimisseadmete Kuule saatmise missioon. Esimene, 2008. aastal üles saadetud Chandrayaan-1 pidi oma teadustööd tegema kaks aastat, kuid juba 10 kuu möödudes hakkasid sellel ilmnema tõsised tehnilised probleemid, mille tagajärjel missiooni haldav India Kosmoseuuringute Organisatsioon ISRO selle töö lõpuks katkestas. Missiooni lõpukuupäevaks jäi 28. august 2009 ning tööajaks 10 kuud ja 6 päeva.
Eelmise missiooni kogemuste põhjal on eriti hulljulge ISRO juhtide otsus võtta jätkumissioon ette n-ö säästulahendusena – kogu ettevõtmise hind peaks jääma allapoole 120 miljoni euro piiri. Võrdluseks – seda on vähem kui kulus näiteks 2014. aasta kosmosedraama «Tähtedevaheline» («Interstellar»)tootmiseks.
Kogu asja teeb veelgi märkimisväärsemaks tõsiasi, et uue missiooniga on ISRO oma sihid veelgi kõrgemale seadnud. Seekord ei piirdu asi enam vaid Kuu orbiidilt uurimisega ning missiooni osaks on ka pisikene, vaid 25-kilogrammine maandur. Ka maandumispaik ise on unikaalne, kuna asub Kuu lõunapoolusest vaid 600 kilomeetri kaugusel. Tegemist on seni täiesti uurimata piirkonnaga, kus asub teadaolevalt aga miljardite aastate vanuseid kivimeid, mis võivad reeta palju Kuu sisemuse kohta.
/nginx/o/2018/03/06/7664085t1h9979.png)
Samas on Kuu lõunapoolkera näol tegemist senisest keerukama maandumisplatsiga. Nii nagu maalgi jõuab ka meie kaaslase poolustele ekvaatorist oluliselt vähem päikesevalgust, mis seab piirangud kasutatavale energiale.
Organisatsiooni eesistuja Kailasavadivoo Sivani sõnul on missiooni soodne hind saavutatud kogu süsteemi lihtsustamise teel.
«Süsteemide lihtsustamine, suurte keerukate süsteemide väiksemaks tegemine, range kvaliteedikontroll ja tootmise väljundi maksimeerimine on meie missiooni väga säästlikuks teinud. Oleme iga tootmisetapi juures väga tähelepanelikult kadude teket vältinud ja see on ka kulusid alla viinud,» ütles Sivan Times of Indiale antud intervjuus.
Selliste meetmetega kokku pandud missioon on samas võimsam NASA ajaloolistest Apollo missioonidest ja võib avada rohkelt võimalusi tulevaste missioonidegi jaoks.
Kui missioon peaks edukaks osutuma, oleks see tähtis ettevalmistav etapp tulevasteks mehitatud Kuu-missioonideks ja ka Kuu-küla ehitamiseks. Algselt pidi Chandrayaan-2 näol olema tegemist rahvusvahelise koostööprojektiga, mille teiseks pooleks oleks olnud Venemaa ning õhkutõus oleks pidanud toimuma juba kolm aastat tagasi. Paraku ei suutnud venelased aga täita oma osa ja ehitada valmis maandurit. Seetõttu tõestaks nüüd puhtalt India soolona valmiv projekt ka ISRO võimekust viia läbi kontrollitud maandumisi kaugetel taevakehadel ning tooks seega Indiale plusspunkte taas hoogu koguvas Kuu-võidujooksus.
Ilmselgelt on India oma Kuu-sihid seadnud kõrgemale kui kunagi varem. Hullumeelsena näiva missiooni õnnestumise korral võib neid oodata aga oluline tõus maailma kosmoseriikide kujutletavas edetabelis.