Kuivõrd raadium pärineb kambriumi-vendi ladestu veekihtidest, jõuab see kraanivette ennekõike Põhja-Eesti puurkaevude kaudu.
Kaart: vaata, kus võib kraanist voolata radioaktiivset joogivett (8)
Tänane Postimees teatas, et pea viiendik Eesti elanikest joob igapäevaselt radioaktiivset kraanivett. Nagu ka artiklis välja toodi, pärineb radioaktiivne raadium ennekõike kambriumi-vendi veekihist, mis on maapinnale kõige lähemal just Põhja-Eestis. Peamisteks kiirgajateks on kaks raadiumi isotoopi Ra-226 ja Ra-228.
Kuigi ei ole olemas ühtegi päris «ohutut» raadiumi kogust, on väiksemate koguste juures risk siiski oluliselt madalam. Nagu võib lugeda Põhjaveekomisjoni 2004. aastal välja antud kogumikust «Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse», kasutatakse vee kiirgusohu hindamiseks kaht erinevat näitajat.
Neist esimene – eriaktiivsusindeks – tähistab vee radioaktiivsust, ehk kui palju aine aatomite lagunemisi ajaühikus esineb. Kuniks see indeks jääb alla 1, ei peeta vee kiirgustaset ohtlikuks.
Teine – efektiivdoos – näitab aga, kui palju kiirgusenergiat aja jooksul inimese kudedesse salvestub. Ühikuks on siin sivert ehk Sv. Kiirgusohu uurimisel arvestatakse päevaseks tarbitud joogivee koguseks 2 liitrit. Ohupiiriks hinnatakse 0,1 millisiverti neeldumist aastas, 0,2 mSv suurune efektiivdoos tõstab ameerika teadlaste hinnangul aga juba vähki haigestumise riski. Nagu kirjutab oma veebis veepuhastusele spetsialiseeruv ettevõte Eesti Vesi, kõigub Tallinna Vee tarnitava põhjavee radionukleotiidide efektiivdoos aga vahemikus 0,2-0,46mSv/a.
Kiirguse olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha muud moodi kui spetsiaalse instrumendi dosimeetri abil. Vaata kogumiku põhjal mugandatud kaardilt, millistes piirkondades hinnatakse põhjavett radioaktiivsemaks kui turvalisuse normid ette näevad.