:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/03/05/7661283t1h3a0b.jpg)
Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) analüüsis 700 värskelt surnud puidust toituvate liikide käekäiku. Uuringu tulemus näitab intensiivse metsamajandusega kaasnevat ohtu putukate liigirikkusele, kirjutab BBC.
Suur uuring: vanade puude kadumine on paljud mardikad väljasuremise ääreni viinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuli välja, et uuritud liikidest on koguni 18 protsenti väljasuremisohus, kuna nende elupaigas on väheks jäänud väga vanu puid. Selline trend teebki surnud puidust toituvatest ehk saproksüülsetest putukatest ühe Euroopa ohustatuma putukate rühma.
Saprokslüülsete mardikate näol on tegemist looduslikes protsessides oluliste putukatega, kes osalevad surnud puidu lagundamises ja on ka toidubaasiks paljudele endast suurematele loomadele ja lindudele. Mõned neist on seotud ka erinevate taimede tolmeldamisega. Mõned nendest mardikaliikidest vajavad seejuures väga vanu, koguni sadu aastaid kasvada saanud puid.
Nende elukeskkonna hävimise peamiste põhjustena toovad teadlased välja raietööd ja vanade metsade osakaalu vähenemise, lisaks sellele aga ka linnastumise ja turismiarenduse projektid. Mitmel pool Vahemere piirkonnas on ohuteguriks ka sagenevad metsatulekahjud.
Ülevaate autorid toovad võimalike kaitsemeetmete seas välja pikaajaliste vanade puude hoidmise strateegiate väljatöötamise. Enne seda peaksid aga kõik ELi liikmesriigid looma kohalikud vanade puude seiresüsteemid, kuna hetkel ei ole mardikate jaoks ülioluliste puude kohta lihtsalt piisavalt andmeid.