:format(webp)/nginx/o/2018/03/02/7651173t1h7307.jpg)
Liigiteke on evolutsiooniline protsess mille käigus üks liik aastate jooksul lahkneb kaheks või enamaks. Ajakirjas Nature Communications ilmunud artiklis kirjeldatakse Põhja-Ameerika ronkade näitel, et toimub ka vastupidine protsess. Kaks teineteisest geneetiliselt erinevat populatsiooni võivad saada üheks, vahendab The Guardian.
Bioloogid tuvastasid kaks eraldiseisvat Põhja-Ameerika rongatõugu kelle populatsioonid lahknesid üks kuni kaks miljonit aastat tagasi. California liin elas nagu nimigi ütleb, Californias ja mujal Ühendriikide edelaaladel. Holarktiline liin lendab tänaseni ringi Maine'is, Alaskas ja ka väljaspool Põhja-Ameerikat, Norras ning Venemaal.
California ronkadest saab vaid minevikus rääkida sest nendest lindudest on järel ainult geneetilised jäljed. Viimaste kümnete tuhandete aastate jooksul on California rongad ja nende holarktilised suguvennad omavahel paljunenud ja täna saab rääkida kas puhastest holarktilistest ronkadest või siis hübriididest kahe soo vahel.
Geneetikud ja bioloogid analüüsisid üle neljasaja eri linnu mõlemast areaalist ning järeldasid, et viimase paarikümne tuhande aasta jooksul olid kunagi kaunis erinevad rongad edukalt omavahel paljunenud. Trend näitab nende genoomi järk-järgulist sarnanemist. Tegemist ei ole ainulaadse juhtumiga, aga need rongad on üks selgemaid näiteid liikide ühinemisest, mida tänaseks teatakse.
Lindude geneetiline analüüs näitas samuti, et hübriidronkade ja holarktiliste ronkade mitokondrite DNA erines nelja protsendi ulatuses mis on ligi kaks korda suurem erinevus kui minimaalselt vajalik, et kahte isendit pidada eri liigi liikmeteks.
Vaatamata geneetilistele erinevustele on rongatüüpide füsioloogia ja käitumine samasugune. Kuid leidub ka kolmas rongatüüp, Chihuahua ronk, kes kahe teise sordiga ei segune. Chihuahua ronk püsib omaette ning ei paljune teiste rongatüüpidega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)