Tartu arheoloog uurib rauaaegse Eestimaa metallitööstust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
7US-N1-GANC2A-00309 (913825)


ORIGINAL:

Prehistoric people learning ironworking, the start of the Iron Age. Hand-colored woodcut of a 19th-century illustration
7US-N1-GANC2A-00309 (913825) ORIGINAL: Prehistoric people learning ironworking, the start of the Iron Age. Hand-colored woodcut of a 19th-century illustration Foto: akg/North Wind Picture Archives/akg/North Wind Picture Archives

Metallitöö rauaajal: kui jätta rauavalu kõrvale, siis kuidas tehti näiteks hõbedast või tinast esemeid? Või kuidas üldse õpiti valama metalle, mida siinmail ei leidugi, küsib ERR Novaator. Palju sellistest teadmistest on tulnud võõrvallutajatega, märgib Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage.

Saage on mõnda aega uurinud metallivalamiseks kasutatud tiiglites ja kivist valuvormides olevaid värviliste metallide jääke.

Äsja avaldatud uuringu tulemused aitavad mõista, kuidas siinsetel aladel tehti metallitööd 5. sajandist eKr kuni 13. sajandini pKr.

Loe muistse metallurgi kohta lähemalt ERR Novaatorist.

Saage teadustööd saab lugeda siin.

Tagasi üles