TÄNA AJALOOS ⟩ Wassy linnas mõrvati üle kuuekümne hugenoti

teadus.postimees.ee
Copy
Wassy veresauna kujutav graafiline leht 16. sajandi lõpust
Wassy veresauna kujutav graafiline leht 16. sajandi lõpust Foto: Wikimedia Commons

Esimesel märtsil 1562. aastal ässitas Francis, Guise hertsog, oma väed kallale protestantlikele hugenottidele.

Seda veretööd peetakse Prantsuse ususõdade alguseks. Pärast Henry II kroonimist alustasid Prantsuse katoliiklikud võimukandjad reformaator Jean Calvini õpetusi järgivaid protestante ulatuslikult represseerima.

Hertsog Francis jõudis märtsi esimesel päeval oma valdustesse kuuluvasse Wassy linna ning soovis osaleda missal. Kuid enne jumalateenistus sattus hertsog koos oma kaaskonnaga peale hugenottide teenistusele mis toimus kiriku ülesanneteks kohandatud aidas. Mitmed hertsogi sõdalastest proovisid hugenotte laiali ajada. Esimene katse tõrjuti tagasi ning sündmused eskaleerusid, lõppedes 63 hugenoti surmaga. Haavata sai üle saja inimese ning hugenottide pühamu põletati maha.

Wassy veresaunaga algas rohkem kui sajandi kestnud periood Prantsusmaa ajaloos, mida iseloomustavad teravad ning tihti ka verised vastasseisud protestantide ja katoliiklaste vahel. Hertsog Francise teod said kätte makstud, ta suri järgmise aasta veebruaris hugenotist salamõrtsuka kuuli läbi.

1. märtsi sündmused Eestis:

1854 – Krimmi sõja alguse tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord.

1880 – Balti rüütelkonnad esitas Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu.

1918 – Tallinnas algasid 2. märtsini kestnud läbirääkimised kindral Adolf von Seckendorffi ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajate vahel. Kindral deklareeris, et Eesti saatus otsustatakse Saksa valitsuse poolt kokkuleppel kohalike elanikega pärast Saksa-Vene rahulepingu allakirjutamist.

1931 – Tallinnas teatri Estonia kontserdisaalis toimus Artur Kapi «Hiiobi» esiettekanne.

1934 – toimus teine üleriigiline rahvaloendus. Selle kohaselt elas Eestis 1 126 413 inimest, neist 28,9% linnades. Eestlasi oli 88,2 protsenti, venelasi 8,2 protsenti, sakslasi 1,5 protsenti, rootslasi 0,7 protsenti, lätlasi 0,5 protsenti ja juute 0,4 protsenti.

1934 – Tallinnas avati Muusikamuuseum.

1940 – Saksa Usaldusvalitsus alustas tegevust.

1940 – Saaremaa prefekt Juhan Ehatamm saabus Kuressaarde.

1940 – Tariifinõukogu otsusega 26. jaanuarist määrati raadiotariifiga nr 202 televisiooni-vastuvõtuseadme pealt maks 5 krooni aastas.

1944 – 20. Eesti diviis likvideeris kuni 5. märtsini kõik Punaarmee tugipunktid Narvast põhjas pool. Neist suurim – Auvere sillapea – jäi siiski püsima.

1964 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Aleksander Warma nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse eksiilis. Peaministri asetäitjaks sai Tõnis Kint.

1969 – Villu Saarts organiseeris Eesti Rahvuspartei.

1991 – hakkas kehtima Eesti politseiseadus.

1992 – asutati Tallinnas üks Eesti esimesi eraraadiojaamu Kuku raadio.

1994 – valitsus kinnitas õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja erastamise korra.

1994 – Lohusuus algas Vene-Eesti piiriläbirääkimiste 17. voor.

1995 – Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja admiral Jock Slater.

1995 – Rootsis Gällivares toimunud juunioride maailmameistrivõistluste põhja suusaaladel võitis Kristina Šmigun 5 km klassikadistantsil hõbemedali. See oli tema esimene medal juunioride MM-võistlustelt.

1996 – Kaitsepolitsei esitas rublatehingu kriminaalasjas süüdistused rublade müüki vahendanud ärimeestele Marek Strandbergile ja Agu Kivimägile.

Ja maailmas:

293 – Constantius I Chloruse ja Galeriuse tseesariks kuulutamisega moodustasid nad valitsevate Diocletianuse ja Maximianusega tetrarhia.

1325 – metropoliidi residentsi üle toomisega Vladimirist Moskvasse sai Moskvast Venemaa religioosne keskus.

1420 – paavst Martinus V kutsus üles ristisõjale hussiitide vastu.

1565 – Brasiilia aladel asutati Rio de Janeiro linn.

1692 – Põhja-Ameerikas Massachusettsi koloonias Salemi külas algasid Salemi nõiaprotsessid.

1753 – Rootsi läks üle Gregoriuse kalendrile.

1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.

1803 – Ohio võeti vastu Ameerika Ühendriikide 17. osariigiks.

1815 – Napoleon Bonaparte naasis pärast pagendust Elba saarel Prantsusmaale.

1840 – Prantsusmaa peaministriks nimetati Adolphe Thiers.

1845 – Ameerika Ühendriikide president John Tyler allkirjastas seaduse, mis andis Ühendriikidele õiguse Texase Vabariigi annekteerimiseks.

1867 – Nebraska võeti vastu Ameerika Ühendriikide 37. osariigiks.

1872 – Ameerika Ühendriikides asutati maailma esimene rahvuspark – Yellowstone'i rahvuspark.

1896 – Adua (Adowa) lahingus purustasid Etioopia üksused Itaalia armee. Sellega lõppes Esimene Itaalia-Abessiinia sõda.

1912 – Albert Berry sooritas esimese langevarjuhüppe liikuvast lennukist.

1917 – Türgi loobus islamistlikust ajaarvestusest ja läks üle Gregoriuse kalendrile.

1920 – Ungari parlament valis admiral Miklós Horthy riigihoidjaks.

1932 – rööviti Charles Lindberghi poeg.

1935 – Saarimaa taasliideti Saksamaaga.

1941 – Bulgaaria allkirjastas Kolmikpakti, liitudes teljeriikidega.

1946 – riigistati Suurbritannia keskpank (The Bank of England).

1947 – Rahvusvaheline Valuutafond hakkas tegema finantstehinguid.

1952 – Suurbritannia tagastas Saksamaale Helgolandi saare.

1953 – NSV Liidu diktaator Jossif Stalin sai rabanduse.

1956 – Urho Kaleva Kekkonen vannutati esimeseks ametijaks Soome presidendiks.

1961 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy asutas Rahukorpuse (Peace Corps).

1967 – Brasiilias võeti vastu uus põhiseadus ja ametisse astus uus president Artur da Costa e Silva.

1978 – Šveitsis varastati kalmistult Charlie Chaplini kirst.

1989 – Ameerika Ühendriigid liitusid Berni autoriõiguse konventsiooniga.

1994 – Antigua ja Barbuda peaminister Vere Cornwall Bird astus tagasi.

1999 – hakkas kehtima viisavabadus Saksamaa ning Eesti, Läti ja Leedu vahel.

2000 – Tarja Halonen vannutati esimeseks ametiajaks Soome presidendiks.

2004 – Mihhail Fradkov nimetati Venemaa peaministriks.

2006 - Tarja Halonen inaugureeriti Soome presidendiks teiseks ametiajaks.

2024 - Soome uus president Alexander Stubb andis parlamendi ees ametivande ja astus ametisse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles