Uuring: kui vihkad higi lehka, siis pooldad autoritaarset valitsust

Higilõhna tundmine võib nii mõndagi öelda inimese poliitilise meelsuse kohta. Pilt on illustratiivne Foto: USA TODAY Network/Sipa USA/Scanpix

Omapärases uuringus võrdlesid teadlased seost inimeste vastumeelsust higi lõhna ning nende poliitiliste veendumuste vahel. Tõepoolest, nende kahe näiliselt erineva nähtuse vahel esineb psühholoogiline seos

Ajakirjas Royal Society Open Science avaldatud uuringu käigus korraldati kolm eksperimenti, milles katsealustel paluti kirjeldada oma vastumeelsust higi lõhna suhtes ning seejärel kirjeldada oma ühiskondliku korraldust puudutavaid veendumusi. Mõõdeti inimeste vastumeelsust nii enda kui teiste higi lõhna vastu. Ühes katses kolmest paluti konkreetselt hinnata, mil määral nad pooldavad Donald Trumpi väljendatud mõtteid. Donald Trump polnud katsete läbi viimise ajal veel president vaid kandidaat, kes teadlaste sõnul esindas teatava autoritaarse kallakuga poliitilisi vaateid.

Kõigi kolme uuringu andmeid analüüsides leiti tugev seos autoritaarse meelsuse ja higihaisu ebameeldivuse vahel. Paluti hinnata nii moraalset, sotsiaalset ja rahandusliku vabameelsuse määra. Mida vähem keegi higihaisu talus, seda enam kippus ta pooldama autoriteetseid võimuvõtteid.

Sellest andmekogust on keeruline midagi väga tabavat järeldada. Poliitilise psühholoogia diskursuses võib see seos olla kasulikuks indikaatoriks erinevate poliitiliste meelsuste psühholoogiliste tagamaade uurimiseks.

Täna ilmunud teadustöö ei ole esimene omalaadne. On levinud teooriaid, et inimestel on lisaks füsioloogilise immuunsusele teatav käitumuslik immuunsüsteem. Käitumuslik võõristus võõraste suhtes võib olla põhjustatud hirmust haigustekitajate ees, mida teised inimesed potentsiaalselt endaga kaasa võivad tuua. Higihaisu tundmine võib olla omakorda märgiks inimesest, kellest on tervislikus plaanis targem eemale hoida.

Autoritaarne meelsus ning vastikustunne higi suhtes võivad asetuda samasse käitumusliku immuunsüsteemi raamistikku. Käesolev uuring kinnitab juba mõnda aega levinud veendumust, et sotsiaalseid ja psühholoogilisi mehhanisme mõjutavad võrdlemisi madalad tajumuslikud tegurid nagu vastikustunne.

Loodud seos ei ole muidugi absoluutne vaid viitab mõningatele hämaratele tendentsidele, mis võivad mängida rolli üksikisiku vaadete kujunemisel. Uuringu üks autoritest Jonas Olofsson ütles The Guardianile, et kuigi teatavat seost on näha on selle mõju kaunis õrn. Uuringu autorid hoiduvad väitmast, et leitud seos on lihtne. Pigem on inimeste poliitilised vaated keerukate mehhanismide ja kokkulangevuste tulemus mida võib mõjutada ka füsioloogiline vastumeelsus higi lõhnale.