:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/28/7647441t1hce6a.jpg)
Inimeste, šimpanside ja kääbusšimapanside ühised kehakeele-signaalid viitavad kommunikatsiooni ürgsele bioloogilisele taustale, kirjutab Science.
Teadlased tuvastasid inimeste ja šimpanside ühise kehakeele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päris keeleks kehaga edastatavaid signaale muidugi pidada ei saa – sellel puuduvad nii vajalik sõnavara kui ka grammatilised reeglid. Omavahel tähenduste jagamiseks on kehakeel aga igati sobilik ning on teada, et näiteks šimpanside tähendab suu hõõrumine söögi või käe tõstmine puhastamise palumist. Nüüd on teadlased leidnud aga sarnaseid žeste ka inimesele geneetiliselt lähimate inimahvide kääbusšimpanside seas.
Uusi teadmisi toonud uuring viidi läbi uganda kääbusšimpanside populatsiooni vaatluste teel. Videole salvestati mitmeid tunde metsikute kääbusšimpanside käitumist ja vaadata, millised liigutused järjepidevalt kindlaid reaktsioone kaasa tõid. Kui signaali näinud isend teist näiteks pärast jõulist käe kratsimist ise sügama asus, peeti seda potentsiaalseks sügamise palveks. Kui selline signaal järjepidevalt samu tulemusi andis, loeti seda juba selgeks kehakeelega suhtlemiseks.
Selliste vaatluste käes leitud kääbusšimpanside kehakeele märke võrreldi šimpanside omadega ning tulemus oli üllatav – tuli välja, et inimese kahe lähima sugulase kehakeel kattub koguni 90 protsendi ulatuses, mida on oluliselt enam kui pelgalt juhuse korral oodata võiks.
Uuringut juhtinud Yorki Ülikooli psühholoog Kristy Grahami sõnul viitab inimese lähimate sugulaste sedavõrd sarnane viibete repertuaar, et tegemist on tõenäoselt väga vana, bioloogiliselt päritud žestide kogumiga. Tõenäoselt jagame seda ka meie, kuna on teada mitmeid juhtumeid, kus inimene vaid liigutuste abil aru saab, mida šimpans tahab. Samas on aga selge, et inimestel on palju mitte-bioloogilisi ehk kultuuri läbi omandatud kehakeele elemente.
Jagatud žestide suure koguse tõttu arvavad teadlased, et ka inimese ja meie sugulaste eellased pidid kasutama sõnumite edastamiseks sarnast kehakeelt.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS Biology.