:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/02/27/7645985t1h072f.jpg)
Intensiivne kalapüük võib viia ühe maailmamere suurema imetaja väljasuremiseni, kirjutab The Guardian.
Teadlased mures: majesteetlikud lõunavaalad on vaid 7 aastaga väljasuremise äärele vajunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Atlandi ookeanis elavate lõunavaalade (Eubalaena glacialis) käekäiku jälgivad teadlased teatasid hiljuti enneolematust talvest – kogu poegimishooaja jooksul ei sündinud ühtegi uut noorlooma. Olematu sündimus ja möödunud aasta suur suremus sundisid teadlasi andma välja hoiatuse, et kui inimene vaalade abistamiseks ei sekku, võivad need suured loomad juba 2040. aastaks välja surra.
Tegemist on tõesti hiiglaslike loomadega – pikkus kuni 16 meetrit, kaal kuni 70 tonni – , kellele on aga saatuslikuks saanud nii kalapüügitööstus kui ka soojeneva mereveega vähenev toidubaas. Hinnanguliselt 82 protsenti enneaegsetest surmadest on tingitud just kalapüügivahenditesse takerdumisest. Teadlaste hinnangul võib kogu lõunavaalade populatsioon olla praeguseks taandunud vaid 430 isendini, kellest saab järglasi anda vaid 100 emast.
«Arvestades, kui kiiresti me neid praegu hävitame, on need viimased 100 emast tõenäoselt juba 20 aasta pärast kadunud,» ütles The Guardianile vaalasid uuriv Woods Hole’i Ookeaniinstitutsiooni mereökoloog Mark Baumgartner. Ilma sekkumiseta on vaalad tõenäoselt seega tõenäoselt juba 2040 aastaks sisuliselt välja surnud. Isegi, kui mõni isane isend säilib, on liigi jätkumine siiski välistatud ja tegemist on sisuliselt elavate fossiilidega.
Ka käesoleva aasta esimene teadaolev surm oli noor, vaid 10-aastane emane, kellele oli saanud saatuslikuks kalapüügivõrkudesse takerdumine. Möödunud aasta läks aga ajalukku rekordilise 17 surmajuhtumiga.
Baumgartneri sõnul on populatsiooni allakäik küllaltki uus nähtus, kuna veel seitse aastat tagasi oli lõunavaalade seisund igati tervislik. Muutuse põhjuseks on aga uued tugevamad köied, millega homaaripüüdjad oma püügivahendeid poide külge kinnitama on hakanud. Kui enne suutsid vaalad end takerdumise järel vabaks rabeleda, siis tugevamad köied soonivad neid veelgi enam kinni ja kurb lõpp ei ole siis enam kaugel. Paljud, kes siiski vabanevad, saavad aga nii palju vigastusi, et ei suuda enam normaalselt edasi elutseda.
«Homaaride ja krabide püük ning vaalad saavad rahulikult koos eksisteerida. Üritame pakkuda välja lahendusi, aga asjaga on kiire,» ütles Baumgarten.