Maa eluvaenulikumast paigast kogutud proovid näitavad Marsi elukõlbulikkust

Foto: Franck Fife / AFP / Scanpix

Atacama kõrbest kogutud proovid näitavad, et bakterid on võimelised elama ka Maa kõige karmimates tingimustes. Järelikult ei tohiks ka Marsi pind neile üle jõu käia, kirjutab Science.

Nii nagu Atacama kõrbe näol on tegu kõige kuivema keskkonnaga kogu planeedil, on ka sealt leitud mikroobid Maa karmimate elusorganismide killast. Maailma kuivema paiga kuulsusega Atacama on ligi 1000-kilomeetrise läbimõõduga hiiglaslik kõrbemassiiv, milles sajab aastas keskmiselt vaid 8 millimeetrit. Aja jooksul on see ka põhjalikult sooldunud, mis teeb kokku elutegevuse jaoks äärmiselt ebasoodsa keskkonna. Nagu ütles Science’ile Arizona Tucsoni Ülikooli keskkonna-mikrobioloog Julie Neilson, võib seal sõita sadu kilomeetreid, nägemata ühtegi rohuliblet.

Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes avaldatud teadusuuring toob ammendava lahenduse pikki aastaid kestnud debatile kõrbe elukõlbulikkuse kohta. Et Atacamas baktereid leida võib, on teatud juba ammu, kuid seni jäi lahtiseks, et kas need on sinna vaid tuulest kantud eluvormid või hoopis päris kohalikud tegelased.

Vaidlusküsimusse selguse toomiseks korraldasid Berliini Tehnikaülikooli teadlased eesotsas astrobioloog Dirk Schulze-Makuch’iga põhjaliku uuringu, mille käigus analüüsisid mitmetest kõrbe piirkondadest kogutud proove kolme aasta jooksul, otsides kõiki eluslooduse esindajaid seentest bakterite ja viirusteni. Nii isendite kui ka mitmekesisuse osas osutusid kõige arvukamaks bakterid. Muu hulgas jäi uuringuperioodi sisse ka 2015. aasta, mil sadas kuiva kõrb kohta rekordiliselt vihma. Pärast sadu tekkis kõrbes erakordne elutegevuse puhang.

Üldpildis tõestasid teadlased, et Atacamas on elutegevus võimalik nii (suhteliselt) vihmastel kui ka päris kuivadel aastatel, mis oligi kogu asja mõte. Nimelt on varasemad uuringud näidanud, et Atacama pinnas on vägagi sarnane Marsi omaga. Astrobioloogide järeldus – Atacama mikroobid tõestavad Marsi mikroobse elu kõlbulikkust. Nagu ütles Julie Neilson, ei ole see nende organismide jaoks midagi äärmuslikku, vaid pigem just see keskkond, milleks need evolutsiooniliselt kohanenud on.

Lisaks näib, et paljud uuritud bakteritest suudavad püsida suikunud seisundis peaaegu lõpmatult, mis tekitab kahtlust, et ehk võib ka Marsil leiduda uinunud olekus eluvorme.

Uuring ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.