:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7644565t1h1cc9.jpg)
Põhjapoolusel ei ole meid kimbutavast külmast aimugi ning üle nulli tõusvad temperatuurid sulatavad jõudsasti šelfijääd, kirjutab Independent.
Samal ajal põhjapoolusel – Arktikas on üks aegade suurimaid talviseid sulasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt näitavad kliimamõõtmised, et viimati oli veebruarikuu nõnda soe 1958. aastal. Mõõdetud temperatuurid on tõusnud koguni vahemikku 1,7-4,4 °C. Mis veelgi märkimisväärsem – talvesula toimub keset polaarööd, mil kogu maapind ilma soojendava päikesekiirguseta täielikus pimeduses. Kõige põhjapoolsemas polaarjaamas Cape Norris Jessupis püsisid temperatuurid 25. veebruaril plussis koguni 24 tundi järgemööda.
Kogu kuu jooksul on temperatuurid kõikjal üle piirkonna ületanud nulli üheksal päeval, mida pole kunagi varem ette tulnud. Praegusele aastaajale on pigem iseloomulik märtsi keskpaigani kestev merejää ulatuse laienemine, kuid vähemalt Bergingi meres ja Gröönimaast põhja pool on täheldatud ka talvist sula.
«[Cape Morris Jessupi] ilmanähtused ei murra rekordeid vaid kõigi aegade kõrgemate temperatuuride poolest. 2011. aasta sarnane olukord oli võrreldes praegusega väga lühiajaline. […] Olen üllatunud, kui suur ja järjepidev selle aasta temperatuuri anomaalia on,» ütles Mashable’ile Taani Meteorloogiainstituudi klimatoloog Ruth Mottram.
Kuigi päris Põhjapoolusel ühtegi ilmajaama ei ole, arvavad teadlased olemasolevate andmete põhjal, et ka seal pidid temperatuurid möödunud nädala jooksul tõusma ligi 1,7 kraadi üle nulli.
USA riikliku lume ja jää andmekeskuse teadlane Julienne Stroeve tõi välja, et talvesoe iseenesest ei ole midagi erakordset, küll aga on näib see seoses kliimamuutuste ja polaarjää taandumisega kujunevat tavalisemaks.