/nginx/o/2018/02/26/7642533t1h33e9.jpg)
28. veebruaril 1953 suundusid Cambridge'i teadlased ülikoolilinnaku pubisse ja teatasid kõigile uhkusega, et on avastanud elu saladuse.
28. veebruaril 1953 suundusid Cambridge'i teadlased ülikoolilinnaku pubisse ja teatasid kõigile uhkusega, et on avastanud elu saladuse.
Kuigi tegemist võis olla ehk veidi ülepingutatud rõõmuhüüetega, olid need kaks meest – James Watson ja Francis Crick tol päeval tõepoolest oma nime ajalukku jäädvustanud. Tol päeval olid nad kolleegide Rosalind Franklini ja Maurice Wilkinsi tehtud röntgenfotode abil teinud kindlaks ei midagi vähemat kui DNA kaksikheeliksi kuju.
Franklini tehtud fotodest sai lõplik kinnitus Watsoni ja Cricki seni vaid teoreetiliselt arendatavale kaksikheeliksi teooriale.
Kuidas teadus DNA avastamisest kaksikheeliksi struktuuri ja tänapäevase geenitehnoloogiani jõudis, vaata lähemalt suurest graafikust.