Interaktiivne kaart: vaata, mis meredes püütakse kõige rohkem kala

Räimepüük Pärnu lahel. Pilt on illustratiivne Foto: ARDI TRUIJA/PÄRNU POSTIMEES/SCANPIX

Suurematel kalalaevadel on kohustuslik kaasas kanda automaatset identifitseerimissüsteemi (AIS ehk automatic identification system) mis iga paari sekundi tagant saadab satelliitidele infot laeva asukoha ja liikumise kohta. Globaalse Kalastusjälgimise organisatsioon on loonud interaktiivse kaardi, millel saab igaüks jälgida maailma kalalaevade asukohta ning tegevust.

Tutvu kaardiga siin.

Laevadelt saadud infot analüüsides selgub, et rohkem kui pooli maailma meresid kalastatakse tööstuslikult, vahendab BBC. Pindala poolest kalastatakse neli korda suuremat ala maakerast kui kulub põllupidamise alla. Kuna kala moodustab vaid 1,2 protsenti inimeste poolt toiduna omandatud energiast on selline vahekord kaunis üllatav.

Üllatusi oli veelgi. Kalalaevastikelt pärinevaid andmeid uurides selgus, et kalastusaktiivsus ei ole eriti suurel määral mõjutatud looduslikest teguritest nagu aastaaegade vahetumine või tsüklilise iseloomuga kliimanähtused nagu El Niño. Kalapüügi aktiivsus sõltus tunduvalt rohkem poliitilistest ning kultuurilistest teguritest.

Ajakirjas Science ilmunud uuringu autorid on pigem optimistlikud. Kui maailma kalandus on ennekõike mõjutatud poliitilistest teguritest siis saab ka näiteks ülepüüki potentsiaalselt poliitiliste vahenditega kontrollida. «Kalanduse muutmine on inimeste kätes,» ütles uuringut juhtinud David Kroodsma BBC’le.

Kogutud andmestik on siiski poolik, sest AIS’i kasutamise kohustus kehtib vaid suuremate laevade puhul. Samuti on võimalus illegaalselt AIS välja lülitada, kui tegutsetakse ebaseadusliku püügiga. Kuid kogutud andmed ning nende analüüs on väärtuslik tööriist jälgimaks ja hindamaks kalastuse mõju keskkonnale ning mereloodusele. AIS’ist saadud info põhjal on võimalik teha ka järeldusi kasutatud kalapüügitehnikate ning võimalik ka, et saagikuse kohta.