:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/23/7616955t1hbe02.jpg)
Kaks nädalat tagasi kirjutas Heureka värskest teooriast, et neandertaali inimene ei osanud luua kujutavat kunsti. Uusi arheoloogilisi meetodeid kasutades avastasid teadlased, et see ei pruukinud üldsegi nii olla.
Hispaania koopamaalingute autoriks polegi inimene (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Science täna ilmunud uuringut läbi viies kasutati raadiosüsinikmeetodist täpsemat uraani-tooriumi dateerimisviisi. Teadlased võtsid kolmest Hispaania koopast asuvatest maalingute pigmentidest üle kuuekümne proovi ning analüüsides neis leiduvate molekulide vanust avastasid, et maalingud on 64 000 aastat vanad. Homo sapiens arenes välja Aafrika rohtmaadel ning jõudis valitsevate teooriate järgi massiliselt Euroopasse alles 20 000 aastat pärast Hispaania maalingute loomist.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/23/7616951t1h6b39.jpg)
Seni on maalinguid ja muud sümboolset kultuuri peetud vaid tänapäeva inimeste pärusmaaks. Sümboolseks kultuuriks peetakse leitud muistseid esemeid, mille väärtus seisneb ennekõike nende märgilisuses mitte praktilises kasutamises. Tööriist on pigem praktilise kultuuri artefakt aga pilt kui selline on sümboolse kultuuri näitaja. Arheoloogide leitud sümboolsete artefaktide põhjal teevad teadlased järeldusi muistsete inimeste kognitiivse võimekuse kohta.
«Uus imetabane avastus näitab, et neandertaallaste kogukond ning kultuur pidi olema tunduvalt keerukam kui seni arvatud,» ütles uuringu üks autoreist Chris Standish.
Hispaanias uuritud kolm koobast, La Pasiega, Maltraviseo ja Ardales asuvad üksteisest märkimisväärselt kaugel, kuni 700 kilomeetrit. Kõigist leiti punase ja musta pigmendiga maalitud loomi, täppmustreid ja geomeetrilisi kujutisi. Analüüsid näitavad, et need maalingud on maailmas teadaolevalt vanimad kunstiteosed. Samuti näitavad tõendid, et nende maalingute valmistamine ei olnud üksikjuhtum ning neandertaallased tegutsesid kunstimaailmas rohkem kui ühes kohas korraga ning maalimisoskus kandus põlvest põlve.
Avastus loob uue tööpõllu arheoloogidele, kellel seisab ees teistegi koopamaalingute vanuse kontrollimine. Seni valitsenud arusaam, et neandertali inimene kujutava kunstiga ei tegutsenud ning 19. sajandist pärit kujutlus meie suguvendadest kui rumalatest pool-inimestest laguneb veelgi.