/nginx/o/2018/02/21/7606205t1h57e6.jpg)
571 euroopa linna eelseisvat ilmastikku modelleerinud teadusuuringust selgub, et vahemikus 2050-2100 seisab ees oluliselt enam üleujutusi, põudasid ja kuumalaineid, teatasid Newcastle’i Ülikooli teadlased.
571 euroopa linna eelseisvat ilmastikku modelleerinud teadusuuringust selgub, et vahemikus 2050-2100 seisab ees oluliselt enam üleujutusi, põudasid ja kuumalaineid, teatasid Newcastle’i Ülikooli teadlased.
Artikli kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad järeldused:
Uuringus kombineeriti kõikide olemasolevate kliimamudelite projektsioonid, sisendis hinnati keskmise temperatuuritõusu vahemikku 2,6-4,8 °C. Nagu sellistes projektsioonides kombeks, toodi välja kolm võimalikku stsenaariumit – madala , keskmise ja tugeva mõjuga. Kuigi madala mõjuga stsenaariumit võiks nimetada ka «optimistlikuks», näitab ka see ekstreemsete olude sagenemist.
Nagu ka arvata võib, on põuad seotud ennekõike Lõuna-Euroopaga, üleujutused Põhja- ja Loode-Euroopaga, kuumalained peaksid aga sagenema pea kõikjal. Kui kuumaks äärmuslike leitsakute ajal läheb, jääb sõltuvalt järgitavast stsenaariumist vahemikku 2-18 °C. Põuadki võivad kujuneda tänastest kuni 14 korda rängemateks.
Uuringut juhtinud professor Richard Dawsoni ja kolleegide sõnul on uuringu üheks peamiseks sõnumiks, et linnad peavad muutusteks valmistuma.
«Uuring näitab äärmist vajadust linnad ümber kujundada ja muutusteks ette valmistada. Äärmuslikke ilmastikunähtusi on näha juba praegu. Pariisis tõusis Seine’i tase enam kui neli meetrit üle tavalise taseme. Kaplinna veevarustuse kokkukuivamise ajal on oluline mõista, et sedalaadi kliimakatastroofid võivad juhtuda ka Euroopas,» ütles professor Dawson.
Allpool on välja toodud kolm analüüsitud ekstreemsete ilmaolude ohufaktorit ja linnad, mis nendest enim mõjutada saavad:
Üleujutused:
Kuumalained:
Põud:
Tõenäoselt on Tallinn nii nimekirjast kui ka kogu teadusartiklist välja jäänud, kuna juttu on jõgede üle kallaste tõusmisel tekkivatest üleujutustest, Tallinn aga teatavasti suure jõe kaldal ei asu.
Uuring ilmus teadusajakirjas Environmental Research Letters.