Galerii: vaata, millised mereelukad Antarktikast irdunud hiigeljäämäe alt välja ilmusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Homme suundub ekspeditsioon maailma suurima jäämäe tekkimise tagajärgi uurima, kirjutab The Guardian.

Möödunud aastal Larsen C šelfijääst eraldumisega avalikkuse tähelepanu paelunud hiiglaslik jäämägi A-68 on taas teadlaste fookuses. Nimelt stardib juba homme Inglismaalt kõrgetasemeline teadusekspeditsioon, mille eesmärgiks on uurida jäämäge ennast, aga mis veelgi olulisem – sellest maha jäänud avamerd.

Nimelt on värskelt valgusele ja vabale veele avanenud merepõhi teadlaste hinnangul olnud paksu šelfijääga kinni kaanetatud juba 120 000 aastat. Seega peaks selle alt avanema teadlastele üliväärtuslik pilt ürgsest keskkonnast.

Briti Antarktika Teenistuse koordineeritav ekspeditsioon ei saa kindlasti olema kergete killast, kuna rinda tuleb pista tuleb läheneva Antarktika talve ja hiiglaslike merelainetega. Lisaks on kogu asi ka suur võidujooks ajaga – iga päevaga seguneb jää alt vabanenud ökosüsteem merega ja puutub kokku päikesevalgusega, mille tagajärjel jää alt vabanenu kaob.

«A-68 eraldumine pakub meile erakordset võimalust uurida dramaatilistele keskkonnamuutustele reageerivat mereökosüsteemi. Seetõttu on väga oluline, et jõuaksime sinna enne kui merealune keskkond päikesevalguse ja uute liikide sissetungi tagajärjel muutub. See on väga põnev,» ütles uuringut juhtiv merebioloog Katrin Linse.

Saadud andmete põhjal on võimalik teha järeldusi ka kliimamuutustega kaasnevate keskkonnamuutuste kohta. Külmalembelisemad liigid peavad elupaikade keskmise temperatuuri tõusmise tagajärjel kas kolima või surema. Üks Larsen C jääst vabanenud servaalade uurimise eesmärke ongi liikide kohanemisvõime hindamine.

Galeriis on kujutatud praegu sama piirkonda uuriva Greenpeace'i laeva meeskonna jäädvustatud loomad.

Tagasi üles