500 miljonit aastat - taimede maismaale jõudmise dateering lükkus veelgi varasemaks

Teadlased Iirimaal kunagise laavavälja peale kasvanud samblaid uurimas. Paremal ka uuringu kaasautor Sylvia Pressel. Foto: Paul Kenrick

Kogu meie koduplaneedi arengus võtmetähtsusega sündmus võis aset leida pea 100 miljonit aastat varem kui seni arvatud, kirjutab BBC.

Nimelt jõudsid taimed värske uuringu kohaselt tõenäoselt maismaale ligi 500 miljonit aastat tagasi, muutsid kivised mandrid roheliseks ja lõid sellega ka loomade maale kolimiseks vajalikud tingimused. Esimesed maise eluga kohanenud taimed meenutasid ehk midagi nüüdisaegsete sammalde laadset ja pärinesid omakorda madalaveelistest tiikidest.

Kui senised maismaataimede tekke uuringud on oma dateeringutes põhinenud suuresti fossiilsetele tõenditele, siis värskes analüüsis tuletas Bristoli Ülikooli maateaduste osakonna teadur Philip Donoghue maismaa vallutamise aja hoopis nüüdisaegsete taimede geenianalüüsi abil. Ameerika Teaduste Akadeemia toimetistes avaldatud uuringus võrdles Donoghue kaasaegseid taimegeene teadmistega taimefossiilidest ja ühistest eellastest.

«Maismaataimed ilmusid areenile pool miljardit aastat tagasi, mis on kümneid miljoneid aastaid varem kui fossiilsete andmete põhjal arvata võiks. See muudab meie arusaamist varastest maismaal valitsenud tingimustest,» kirjeldas Donoghue oma uuringu tulemusi BBC uudistele.

Maismaa vallutamine langeb ajaliselt kokku perioodiga geoloogilises ajaloos, mil elurikkus meredes plahvatuslikult kasvas ehk nn Kambriumi plahvatusega.

Taimede maismaale kolimine on geoloogilises ajaskaalas küllaltki hiline nähtus – esimesed neli miljardit aastat oli maapind kuiv, kõle ja elutu. Maismaa vallutamine muutis aga kõike, võimaldades ka loomse elu maismaale asumist. Lisaks mulla kobestamisele ja sealsete mineraalainete kättesaadavaks muutmisele mõjutasid taimed ka süsihappegaasi sisaldust atmosfääris ja seeläbi ka temperatuuri.

Uuring ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia toimetistes.