TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis karikaturist Gori

Gorile iseloomuliku joonega terav karikatuur Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu linna gümnassiumi kojamehe perre sündi 1894. aastal Grigori Tõnisson kes hiljem eestistas oma nime Vello Agoriks. Laiemalt on ta tuntud kui Gori, teenekas pilapiltide joonistaja.

Pärast üürikest müürsepakarjääri töötas Gori mitmete Eesti väljaannete jaoks nagu Leek, Sipelgas, Meie Mats. Aastatel 1920 kuni 1938 töötas Gori Vello Agori nime all ajalehe Waba Maa toimetuses. Gori terav stiil arenes välja Esimese maailmasõja ajal, tema rohkem kui 40 000 teost iseloomustab põlgus rumaluse, ahnuse ja harimatuse vastu. Kahjuks ei jäänud terava sulega meister puutumata oma aja heitlikusest, teda rakendasid propagandavankri ette nii Saksa kui Nõukogude okupatsioonivõimud.

Vello «Gori» Agori (1894-1944) Foto: Wikimedia Commons

1941. aastal vahistati Gori Saksa okupatsioonivalitsuse käsul Adolf Hitleri ja saksa rahva mõnitamise eest. Karikaturisti survestamiseks vahistati ka tema poeg ning Gorit sunniti joonistama Nõukogude Liidu ning Jossif Stalini vastaseid karikatuure.

Sama tegi ka Nõukogude valitsus, sundides Gorit ilmasõja ajal iseseisva Eesti ja selle poliitikute vastaseid pilapilte joonistama. 1944. aasta okoobris kutsuti Gori ülekuulamisele Pagari tänaval asuvasse KGB'sse. Sinna jättis teenekas karikaturist oma elu, eelistades enesetappu jõhkrale ülekuulamisele ja tõenäolisele vangistusele.

20. veebruari sündmused Eestis:

1522 – Tallinnas asutati eestlastest noormeeste väljaõpetamiseks luterlastest kiriku- ja kooliõpetajateks vaeste koolipoiste institutsioon, mis asus tegutsema ühislaeka baasil.

1918 – Aleksandr Tennisson heiskas Eesti lipu Tartu raekoja torni, kuhu see jäi koos punase lipuga järgmiseks neljaks päevaks.

1935 – Vabariigi Valitsus kinnitas sihtasutuse «Meremuuseum» põhikirja.

1936 – Trammiliiklus Tallinnas: Tallinnas avati Pärnu maantee elektritrammiliin.

1950 – ÜK(b)P Keskkomitee võttis vastu salajase otsuse "Puudustest ja vigadest EK(b)P Keskkomitee töös", mis sai aluseks sama aasta märtsis peetud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi otsustele.

1992 – Eesti valitsus tunnustas Armeenia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldova, Tadžikistani, Türkmenistani, Usbekistani ja Valgevene iseseisvust.

1993 – Tallinnas maandus Tjumenist Peterburi lennanud kaaperdatud lennuk. Siin vabastati 35 reisijat. Lennuk jätkas pärast tankimist lendu Stockholmi, kus kaaperdaja andis end pärast mitmeid tunde kestnud läbirääkimisi vastupanuta Rootsi võimude kätte.

1996 – Oikumeenilise Patriarhaadi püha Sinodi otsusega taastati Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik.

2002 – Riigikogu võttis vastu uue maksukorralduse seaduse, mis sätestas maksuhalduri ja maksumaksja põhilised õigused ja kohustused ning täpsema maksumenetluse korra.

2011 – 2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng: Haapsalu Lastekodu põlengus hukkus 10 inimest.

2013 - Eestis avati maailma esimene üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrk

Ja maailmas:

1472 – Šotimaa kuningas James III liitis oma valdustega Orkney ja Shetlandi saared. Šotlased annekteerisid Norrale kuulunud saared, kuna tol ajal Norrat valitsenud Taani kuningas Christian I keeldus välja maksmast oma tütre, Šoti kuninganna Margareti kaasavara.

1547 – Inglismaa kuningaks krooniti Edward VI, eelmise valitseja Henry VIII 9-aastane poeg.

1631 – protestantlikud saksa vürstid liitusid Rootsi kuningas Gustav II Adolfiga.

1792 – Ameerika Ühendriikide president George Washington allkirjastas postiteenistuse seaduse, millega pandi alus USA postisüsteemile.

1809 – Prantsuse väed vallutasid Zaragoza.

1810 – hukati Andreas Hofer, Napoleoni-vastase ülestõusu juht Tiroolis.

1835 – maavärin Concepciónis Tšiilis.

1872 – Ameerika Ühendriikides New Yorgis avati üks maailma olulisemaid kunstimuuseume The Metropolitan Museum of Art ehk The Met.

1909 – avaldati futuristide manifest.

1935 – Antarktise pinnale astus esimene naine, Caroline Mikkelsen.

1943 – Mehhikos hakkas aktiviseeruma Paricutíni vulkaan.

1962 – Ameerika Ühendriikide astronaut John Glenn tegi Mercury kosmoseprogrammi raames kosmoselaeval Friendship 7 4 tunni ja 55 minutiga 3 tiiru ümber Maa.

1978 – Leonid Brežnevit autasustati Võidu ordeniga.

1986 – NSV Liit saatis Bajkongõri kosmodroomilt orbiidile kosmosejaama Mir (maailmaaja järgi toimus see sündmus 19. veebruaril kell 21.28).

2001 – Ameerika Ühendriikides arreteeriti FBI agent Robert Hanssen, kes tegutses 15 aastat NSV Liidu ja Venemaa spioonina.

2005 – Hispaanias toimus esimese riigina rahvahääletus Euroopa Liidu põhiseaduse küsimuses. Põhiseadus kiideti 77 protsendi häältega heaks, kuid referendumil osales vaid 42 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.