Islamiriigi poolt hüljatud linnas leidsid arheoloogid salajased tunnelid

Yunusi ehk Joona mošee varemed Foto: Wikimedia Commons

Muistsete assüürlaste pealinn Niineve on Lähis-Ida maailma laastavatest konfliktides suuri kahjustusi kandnud. Rühmituse Islamiriik liikmed rüüstasid ning lõhkusid arheoloogilisi leide ning müüsid neid mustal turul edasi.

Niineve linna varemetele ehitati prohvet Joonale pühendatud mošee ning selle all asuvat hauakohta austasid nii moslemid kui kristlased pühapaigana. Pärimuse kohaselt oli sinna hauda maetud Joonas või Yunus, nagu teda islamikultuuris tuntakse, kes on tuntud piiblitegelane.

2014. aastal rüüstasid ja seejärel õhkisid Islamiriigi esindajad haual asuva mošee. Terrorirühmituse eesmärgiks oli hävitada pühapaiku, kus nende hinnangul tegeldi valejumalakummardamisega. Niineve asub Mosuli linna lähistel Iraagis ning tänaseks on assüürlaste pealinna varemed uuesti arheoloogidele ja ajaloolastele ligipääsetavad.

Rüüstajatest jäid maha õhitud mošee all olevad käigud, mille kaudu viidi väärtuslikke ajaloolisi leide linnast välja. Arheoloogid leidsid neid käike uurides Joona ajast tunduvalt vanemaid kiilkirjas tekste, mis kirjeldab Neo-Assüüria riigi kuninga Esarhaddoni valitsuaega, vahendab LiveScience.

Assüüri valitseja Esarhaddon kivisteelel Foto: Wikimedia Commons/Pergamoni muuseum

Esarhaddon oli Senacharibi pärija ning Babüloni vallutajana tuntud Sargon II järeltulija. Leitud kirja tähendus on vabas tõlkes järgmine: «Esarhaddoni, tugeva kuninga, maailma kuninga, Babüloonia valitseja, Sumeri ja Akkadi kuninga, Alam- ja Ülem-Egiptuse ning Kushi kuningate kuninga palee.» Tekst viitab Esarhaddoni kunagise palee asupaigale.

Assüüria kuningad olid enne Esarhaddoni valitsusaega vallutanud Egiptuse omale Kushi valitsejate käest. Kush oli muistne riik, mis asus Vana-Egiptusest lõuna pool, Nuubias, tänapäeva Sudaanis ja Lõuna-Egiptuses. Ilmselt oli Esarhaddon pärinud senise maailma ühe suurima riigi.

Leidu kirjeldav artikkel ilmus ajakirjas Iraq.