Raport: vene tuumajäätmete vale käitlemine põhjustas radioaktiivse pilve Euroopa kohal

Majaki jaama töölised töötlemas tuumajäätmeid. Foto: Aleksandr Kondratuk/RIA Novosti/Scanpix

Kuigi venelased seda eitavad, viitavad prantsuse ja saksa teadlaste uuringu tulemused, et möödunud aasta sügisel Euroopat katnud radioaktiivse pilve taga pidi olema venelaste lohakus tuumajääkide käitlemisel, kirjutab Science.

Möödunud aasta septembris-oktoobris tuvastasid mitmed vaatlusjaamad üle Euroopa radioaktiivset isotoopi ruteenium-106 sisaldava tuumakiirgust kiirgava pilve levikut. Selle päritolu oli aga suuresti mõistatuslik. Nimelt ei ole ruteenium-106 näol tegemist kuigi levinud isotoobiga – pigem on see vägagi spetsiifiline ühend, mida tekib vaid kindlate protsesside käigus.

Pilve leviku põhjal sai enam-vähem selge sõnaga öelda vaid niipalju, et pilve päritolu pidi jääma kusagile Uuralite lõunaosa lähistele. Piirkonda, kus asub ka radioaktiivsete intsidentide poolest kurikuulus Majaki tuumakompleks. Vene võimud on aga sealsete rajatiste ja tuumapilve vahelist seost järjepidevalt ja kategooriliselt eitanud.

Nüüd on prantsuse kiirguskaitse ja tuumaturvalisuse instituudi (IRSN) teadlased avaldanud raporti, mille kohaselt võis isotoop pärineda just nimelt Majaki tuumakompleksist. Nende hinnangul võis leke tekkida, kui Majaki teadlased eraldasid tuumajäätmetest tugevalt radioaktiivset tseeriumi isotoopi Ce-144. Tööd ja omakorda ka Ce-144 oli venelastelt tellinud Itaalias asuv Gran Sasso laboratoorium, kes vajas seda hüpoteetiliste osakeste steriilsete neutriinode olemasolu testimise eksperimendiks.

Nii IRSN kui ka mitmed teised tuumaohutusele spetsialiseerunud teadusasutused kinnitasid juba 2017 lõpus, et tuumapilv ei saanud oma spetsiifilise koostise tõttu pärineda reaktori rikkest. Igasuguseid radioaktiivsete ainete käitlemisel tehtud vigu eitava vene tuumaagentuuri RosAtom hinnangul võis pidi see pärinema hoopis mõnelt alla kukkunud satelliidilt.

IRSNi analüüs näitab aga, et atmosfääri jõudnud ruteeniumikogus sai tekkida vaid väga suure hulga kasutatud tuumakütuse käitlemisel. Radioaktiivsete isotoopide Ru-106 ja Ru-103 osakaalu põhjal hindasid teadlased, et kasutatud kütus oli tõenäoselt küllaltki värske ja eemaldatud reaktorist vaid mõni aasta tagasi.

Kuigi venelased prantsuse uuringu tulemusi eitavad, tekitab kahtlusi ka asjaolu, et Majak on ainus kompleks maailmas, kust on võimalik itaalia labori jaoks vajalikku tseerium-144 istotoopi hankida. Möödunud aasta lõpus jõudis itaallasteni venelastelt aga teade, et neil on tekkinud tehnilised raskused, mistõttu ei ole isotoobi tarnimine võimalik. Lekke kohta nad muidugi midagi ei öelnud, kuid ilma vajaliku isotoobita pidid itaallased siiski eksperimendi ära jätma. Gran Sasso labori kõneisik Marco Pallavicini kirjeldas olukorda Science’ile kui «suurt hoopi teadlastele».

Ruteeniumipilve teket arutanud Vene Teaduste Akadeemia Tuumaohutuse Instituudi IBRAE erikomisjoni liikmed jäid saaste päritolu osas erimeelsusele. Instituudi direktori Leonid Bolšovi sõnul on tegemist küll «hea hüpoteesiga», kuid potentsiaalse lekkeohuga faasini jõudsid itaallastele isotoope tootvad tehnikud tema sõnul siiski alles pärast tuumapilve Euroopa kohale jõudmist. Bolšovi sõnul võis hoopis mõni «haruldane ilmastikunähtus», vedada radioaktiivseid aineid kaasa mõnest seni teadmata allikast Lõuna-Uuralites.