:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583635t1h1fd3.jpg)
Tallinna linnaarhiivi peaspetsialist Kalmer Mäeorg kirjutab linnaarhiivi blogis algava koeraasta puhul koertest Tallinna linna vanades ürikutes.
Tallinna keskaegsetel ürikutel haukus nii mõnigi koer
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583639t1h9c21.jpg)
See koer pärineb Flandriast Brügge linnast ja on dateeritud 25. aprilliga 1424
Koer on kujutatud pärgamentdokumendi vasakul alanurgas.
Tegemist on kviitungi või võlanõudega, mille kolm võlausaldajat esitasid tuntud hansakaupmees Hildebrand Veckinhusenile. Koera kujutise alla märgitud nimi Judocus ei kuulu koerale, vaid hoopis notarile, kes dokumendi vormistas ja sellise notari märgiga õigsust kinnitas. Notariks oli akolüüt (alama astme vaimulk, küünlakandja) Tornaceiy´st (võimalik, et Tornac´i linn Lõuna-Prantsusmaal). Nimi Judocus on latiniseering tollal alamsaksa keeleruumis laialt levinud mehenimest Jost või hollandipärasest Joostist.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583643t1h2eaf.jpg)
On teada, et istuva koera märki on kasutanud ka tollased notarid Saksamaal. Tallinna Linnaarhiivis on see ainuke teadaolev selline notari märk ja varaseim koera kujutis dokumendil. Ilmselt sümboliseeris selline istuv koer tähelepanelikkust, valvsust, truudust, ustavust, mis olid kõik notarile tarvilikud omadused.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583635t1h1fd3.jpg)
9 aastat hiljem oli Johann Eberhard Ulrich endiselt sellina ametis Tallinna lihunikmeistri Karl Magnus Ewaldi juures. Tema edasise elukäigu kohta andmed puuduvad. Lihunike tsunfti pitseritel kujutati tavaliselt härga (Tallinn, Tartu), härjapead (Narva) ja Issanda talle (Riia, Jelgava). Samu kujutisi esineb ka õpikirjade (sellitunnistuste) kaunistustel. Koer lihunike sümboolikas näib antud juhul küll täiesti erandlik ja enneolematu tegelane. On võimalik ka, et tegemist polegi koeraga, vaid näiteks aia taha läinud vasikaga (jalgu vaadates).
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583669t1h48c0.jpg)
Koera kujutis on baltisakslaste ja Tallinna linnakodanikest kaupmeeste vappidel ja pitseritel võrdlemisi haruldane. Selles osas paistab silma omal ajal väga mõjuka ja rohkearvulisse Tallinna kaupmeeste suguvõsa Rodde vapp. Rodde perekonnanimega isikuid esines Tallinnas varemgi.
Kuid selle Tallinna suguvõsa esiisa Berend Rodde saabus Tallinna 17. sajandi algul. Ta sai linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks 1613. aastal. Tema vend Adolf oli Lübecki raehärraks. Aastatel 1687–1820 olid Diedrich Rodde I, II ja III Tallinna raehärradeks. Tallinnast levisid Rodded ka Narva, Riiga ja Pärnu. Tallinnas elasid viimased Rodded veel 1920. aastatel ja Pärnust lahkusid nad alles 1939. aastal. Varaseim teadaolev Tallinna Rodde vapp, millel kujutatakse end püsti ajanud hurdakoera kondiga hammaste vahel, pärineb 1693. aastast. Umbes sada aastat hiljem kaob kont koeral ära. Ilmselt pärineb aga kondiga koera kujutis juba Münsteri aegadest, kuna samasugust koer esineb ka Lübecki raehärradest Rodde´de, keda oli kokku 6, vappidel.