Avastus: merevesi tõuseb käkaskaela

Üleujutused Manilas Foto: Aaron Favila/AP/Scanpix

Merevesi tõuseb kiiremini, kui ilmateadlased seni arvata oskasid. Senistes ennustustes pole arvesse võetud veetaseme tõusu märkimisväärset kiirenemist.

Praegu tõuseb üleilmne keskmine mereveetase kolm millimeetrit aastas. Seega aastaks 2100 peaks merepind olema sajandi alguse tasemest 30 sentimeetrit kõrgemal. Kuid see ennustus ei võta arvesse jääväljade sulamise ning sooja vee paisumise tõttu kasvavat kiirust.

Merevee taseme tõus sõltub kahest tegurist. Mandri- ning polaarjää sulamisel juurde tekkiv vedel vesi tõstab maailmameres vee hulka ning soojem vesi paisub, võtab rohkem ruumi. Tänane veetaseme tõusukiirus ning sellel põhinevad hinnangud on tagasihoidlikud ning ei võta arvesse nende tegurite kasvavat mõju.

Steve Nerem ja tema meeskond uurisid viimase veerandsaja aasta jooksul satelliitidelt kogutud andmeid ja jõudsid paarile ebameeldivale järeldusele. Merevesi ei tõuse mitte ainult kolm millimeetrit aastas vaid see tõus kiireneb iga aastaga umbes 0,8 millimeetri võrra. Seega järgmise aasta mereveetõus võib olla juba märgatavalt suurem.

Kiirendamisele aitavad peamiselt kaasa kiiresti sulavad Gröönimaa ja Arktika jäämassiivid. Kui arvesse võtta merevee tõusu kiirenemise määra, siis on käesoleva sajandi lõpuks merevesi tõusnud ligi 65 sentimeetri võrra. Kuna umbes 40 protsenti maailma elanikkonnast elab 100 kilomeetri ulatuses mererannast, siis mõjutab ka väike tõus suurt hulka inimesid. Kui aga merevesi peaks tõusma tunduvalt rohkem kui seni kardeti on ka mõjutused katastroofilisemad.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uuring on alles suurema töö algus. Artikkel kirjeldab, kuidas saab satelliitide kogutavaid andmeid tõhusalt kasutada merevee taseme jälgimiseks. Kuna uuriti vaid kahekümne viie aasta andmeid, siis jätkub töö merevee tõusu kiirenemise täpse määra leidmisel.