:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/09/7560129t1h8940.jpg)
Koolibriliste hulka kuulub üle kolmesaja liigii nektarist toituvaid pisikesi ülimalt osavaid lendureid. Nende osavat manööverdamist on väga keeruline kaameratega tabada ning seetõttu seeda eriti ei mõisteta.
Video: vaata kuidas koolibrid aegluubis manööverdavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paolo Segre otsustas asjasse selgust tuua. Seads üles neljast kaamerats koosneva süsteemi, et tabada metsikute koolibrite lennu iseärasusi. Linde vaadeldi Peruus, Ecuadoris ning Costa Ricas.
Pooletunniste filmivõtete käigus püüti kinni lindude lennumustreid ja tehti üllatav avastus. Suuremad ja raksemad koolibrid olid etemad õhuässad kui nende väiksemad suguvennad. Lindudest filmitud materjali üle juurelnud Rosalind Dakin arvas, et põhjuseks võib olla suuremate koolibrite suhteliselt tugevamad musklid, mis võimaldavad äkilisemaid liigutusi teha. Iga linnuliik kasutas endale omapärast lendamismeetodit mis sõltus nende tiibade kujust, massist ning sulestikust.
Igasugused keerukamad liigutused, mida linnud õhus sooritasid, koosnesid kiiretest lihtsamate liigutuste jadadest mida nelja kaamera pilti analüüsides jälgida sai. Kuna looduses elavad koolibrid kipuvad olema aeronautilisi trikke tehes julgemad kui vangistuses elavad linnud, siis on olnud nende võtete täpne tabamine pigem keeruline. Segre kasutatud tehnika vahendab uusi teadmisi lindude seni vähe tuntud manööverdamisvõimetest.