:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/02/08/7556543t1hfa87.jpg)
Seitsmest Maa-suurusest kivist koosneva Trappist-1 süsteemi planeedid võivad olla kosmilises mõttes kohe ootamatult veerohked, kirjutab space.com.
Kaugel tähesüsteemil peaks leiduma 250 korda enam vett kui Maa ookeanites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevalt Päikesesüsteemist paiknevad Trappist-1 planeedid üksteisele nii lähedal, et neist ühe pinnal seisvale vaatlejale peaksid teised paistma taevas ligikaudu sama suured kui Maa pealt vaadates Kuu. Planeedid on koguni niivõrd lähedased, et igal möödumisel mõjutab taevakehade vaheline gravitatsioonijõud ka nende orbiite.
Tekkivad «võbelused» on aga juba piisavalt tugevad, et teadlased neid ka 39 valgusaasta kauguselt mõõta suudavad. Kontekstiks – hetkel Maast kaugeimal uurimisalusel Voyager 1 kuluks vaid 4 valgusaasta kaugusele naabertähe ääres asuva planeedi Proxima B orbiidini jõudmiseks ligikaudu 73 000 aastat. Trappist-1 planeedid asuvad meist aga peaaegu 10 korda kaugemal.
Kuivõrd kolme potentsiaalselt elukõlbuliku planeediga süsteem on maavälise elu otsingul seni teadaolevalt ainulaadne nähtus, on iga uus infokild nende kohta mõistagi kulda väärt. Hiljuti teataski NASA teadusuuringu tulemustest, kus hinnati «võbeluste» abil kaugete planeetide koostist.
Tuleb välja, et seitsme planeedi peale kokku on Trappist-1 süsteemis vett koguni 250 korda enam kui Maal.
«Trappist-1 süsteemi planeedid on üksteisele niivõrd lähestikku, et häirivad üksteise liikumist. See põhjustab aga nende transiidiperioodides kergeid häireid,» kirjeldas uurimuse metoodikat seda juhtinud Berni Ülikooli astronoom Simon Grimm. Transiidi all peetakse selles kontekstis silmas planeedi möödumist kodutähe ja Maa vahelt, mille jooksul on ta ka kosmoseteleskoopidele nähtav.
Arvutuste aluseks oli vaatlustest teadaolevad planeetide läbimõõdud ja orbiidihäiretest saadud teadmised nende massi kohta, mille põhjal oli juba võimalik tuletada taevakehade tihedused ja muud omadused. Üllataval kombel näitasid tulemused, et seitsmest planeedist viiel peaks leiduma koguni 250 korda rohkem vett kui Maal. Kui Maal on seda vaid 0,02 protsenti, siis Trappist-1 planeetidel peaks sama näitaja olema hinnanguliselt koguni 5 protsenti.
Uute teadmiste valguses võib öelda, et tähesüsteemi elukõlbulikule tsoonile on lähimad planeedid c, d ja e. Süsteemi esimene planeet Trappist-1b ja teisel orbiidil asuv c on tõenäoselt kivise sisemusega ja Maast tihedamate atmosfääridega. Kõige väiksema tihedusega on tõenäoselt Trappist-1d ning tema mass on tõenäoselt vaid ligi 30 protsenti Maa omast. Trappist-1e on tõenäoselt samuti kivine, kuid õhukese atmosfääriga. Trappist-1f ja g kohta ei ole teadlaste sõnul veel piisavalt häid andmeid, et põhjalikumaid järeldusi teha.
Uuring ilmus teadusajakirjas Astronomy and Astrophysics.