:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/06/7549033t1hfad8.jpg)
Selle aasta alguses kõlanud rõõmusõnum, et osooniaugud pooluste kohal hakkavad paranema võis olla ennatlik hõiskamine.
Poolustel osooniaugud kahanevad, mujal hoopis kasvavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Atmospheric Chemistry and Physics ilmunud uuringus väidavad atmosfääriteadlased, et madalamatel laiuskraadidel on osooni hulk stratosfääris siiski kaunis madal. Kuigi osooniaugud paranevad poolustel ning kõrgemates stratosfääri kihtides ei anna Montreali protokolli kehtestatud reeglid tunda madalamates kihtides.
1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll keelab osoonikihti kahjustavate kemikaalide tootmist ning kasutamist. Aasta alguses märgati esimesi kindlaid märke, et protokollis seatud reeglid mõjutavad osooniauke poolustel. Osoonikihi, mis kaitseb planeeti liigse ultraviolettkiirguse eest, taandumine madalamatel laiuskraadidel on eriti ohtlik, rääkis töö kaasautor Joanna Haigh.
Põhjus võib olla väga lühiealistes ühendites (VLSs ehk very short lived substances). Need sisaldavad kloriini ja bromiini ning võivad olla madala stratosfääri osoonikihi kadumise taga. Madalatel laiuskraadidel osooni kadumine on üllatav, sellist võimalust pole kliimateadlased oma arvutustes ja mudelites arvestanud.
Nüüd on vaja ette võtta põhjalikumad uuringud, mis põhjustab madalatel laiuskraadidel osooni kadumist ning alles siis saab uurida võimalikke vastumeetmeid.