:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7546661t1he68b.jpg)
Egiptuses kuulsate Giza püramiidide läheduses kaevati välja 4400 aastat vana tähtsa preestrinna hauakamber, vahendab AFP.
Egiptuses paljastati muistse preestrinna hauakamber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teada on ka preestrinna nimi. Jumalasulane Hetpet teenis viljakusjumalannat Hathorit ning oli Egiptuse Vana Kuningriigi viienda dünastia ajal kõrge õukondlane. Hauakambris on mitu maalingut, mis kujutavad Vana-Egiptuse stiilile omaselt hiiglasekasvu Hetpeti jälgimas mitmeid olmestseene. Seda laadi maalinguid pole varem leitud. Näiteks kujutab üks hästi säilinud sein lemmikloomana peetud ahvi tantsimas orkestri muusika järgi. Ahvide pidamine lemmikloomana oli Vana Kuningriigi aegu levinud praktika.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7546667t1habd5.jpg)
Väljakaevamisi juhtinud Mostafa Waziri sõnul võib tähtsal õukonnategelasel olla ka teine haud, Giza surnutelinna läänepoolsemas otsas. Giza surnutelinna uuritakse ja kaevatekase juba 1842. aastast ning avastusi tuleb üha rohkem juurde. Egiptuse Vana Kuningriigi perioodi tuntakse ka kui püramiidiehitajate aega ning selllest ajast pärineb Giza nekropolis koos Khufu püramiidiga. Viimane on ainus antiikmaailma seitsmest imest, mis on tänaseni säilinud.
Arvatavasti on tegemist sama Hetpet'iga, kelle nimega märgitud artefakte leiti Gizast 20. sajandi alguses. Kuna maapealsed varemed moodustavad Waziri sõnul alla poole kõigist muististest siis on tõenäosus teha sarnaseid tähtsaid avastusi suur.