/nginx/o/2018/02/02/7536977t1h7f08.jpg)
Meie naabergalaktika Andromeda keskel asuv täheparv pole ümmargune, vaid lopergune. See käib vastu teadmistele gravitatsioonist ning annab aimu milline võis olla galaktika minevik.
Galaktikate keskmes pistavad mustad augud pintslisse tähe aastas
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
2. veebruar 2018, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
The Astrophysical Journal'is ilmunud teadustöö väidab, et kui galaktika keskmes asuv ülisuure musta augu ümber koondunud täheparv on asümmeetriline, siis arvatavasti on tegemist galaktikaga mis on alles hiljuti kahest teisest kokkupõrke teel moodustunud. «Hiljuti» mõtlevad teadlased muidugi kosmilises plaanis, need galaktikad on ikkagi tunduvalt vanemad kui inimene.
Galaktika südamikus tiirlevad tähed üksteisele kaunis lähedal ning nende gravitatsioonijõud mõjutavad teiste tähtede liikumist. Selliste ebareeglipäraste trajektooridega tähed satuvad tihti liiga lähedale väga massiivsele mustale augule galaktika keskmes ning nõnda need selle kosmilisse kõhtu tõmmataksegi.
Artikli kaasautori Heather Wernke sõnul neelab sellises galaktikas must auk umbes ühe tähe maise aasta jooksul. Senistest ennustustest leiab tähe häving aset ligi kümme tuhat korda tihedamalt. See mehhanism aja jooksul stabiliseerub ning palju aastaid pärast galaktikate kokkupõrkumist omandavad tuumikud stabiilsema kerakuju.