:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528841t1h328b.jpg)
Browni ülikooli teadurid viisid läbi kaks katset selgitamaks välja, mille järgi inimesed valivad keda usaldada ja keda mitte, vahendab The Guardian.
Uuring: võõrad pälvivad meie usalduse, kui nad meenutavad juba usalduse teeninud inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahekümne üheksal katselausel paluti fotode järgi otsustada, kas nad usaldaksid väikese summa raha ühele kolmest kandidaadist. Tulemused langesid enamvähem võrdselt kolmeks. Ühele kujutatud mehest ei usaldatud sisuliselt mingit raha, teisele usaldati umbes 60 protsenti rahast ja viimane pälvis lõviosa rahast.
Kaheosaline katse jätkus mänguga, kus osalejatel paluti hinnata inimeste usaldusväärsust 58 foto põhjal. Vaid neli nägu 58 hulgast olid täiesti uued, ülejäänud fotosid olid teadlased mudinud sääraseks, et need meenutasid ühte kolmest esimese katses kasutatud mehest. Mäng kinnitas, et mida sarnasem oli foto esimeses pooles usaldatud mehele, seda usaldusväärsemaks hinnati tema sarnast inimest katse teises pooles. Ning ka vastupidi, mida sarnasem oli uus inimene mehelke, keda katsealune ei usaldanud
Katset korrati 28 uue inimesega, kelle aju kaardistati katse läbi viimise ajal magnteresonantstomograafia abil. Kui katsealused nägid inimese fotot, keda nad usaldusväärseks ei pidanud lõi skanneringutel särama aju mandeltuum, mis vastutab ohu tajumise ja hindamise eest.
Teadustöö ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.