:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/01/29/7526567t1h0176.jpg)
NASA ja ESA kosmoseteleskoop Hubble pildistas tähekogumit NGC 3201.
Piltuudis: imekena foto kaugest tähekogumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäädvustatud kogum koosneb sadadest tuhandetest tähtedest mis püsivad üksteise ligidal gravitatsiooni tõttu. Tähekogu kirjeldas esimesena šotlasest astronoom James Dunlop 1826. aastal.
Ümaraid tähekogusid ehk kerasparvesid leidub kõikides galaktikates, kuid miks nad tekivad ja mis rolli mängivad nad galaktikate tekkes on veel hämar. Hiljutine avastati NGC 3201 keskel must auk, mis tõenäoliselt tagab parve koospüsimist.
NGC 3201 ebatavaline loomus, eriti selle suur kiirus võrreldes galaktika keskpunktiga, paneb teadlased kukalt kratsima. Võimalik, et tegemist on meie galaktikale võõraste tähtedega, mis on Linnutee gravitatsioonivälja sattunud.