Edevuse tipp: orbiidile saadetud diskokuul tekitab astronoomides paksu verd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rocket Labi juht Peter Beck oma vaimusünnitisega.
Rocket Labi juht Peter Beck oma vaimusünnitisega. Foto: Rocket Lab/AP

Edevalt läikiv satelliit peaks idufirma juhtide sõnul inimkonda ühendama ja meenutama meie kohta universumis. Astronoomid asjast päris nii ei arva. 

Laupäeval Uus-Meremaa Mahia poolsaare kosmodroomilt Electroni kanderaketiga orbiidile tõusnud satelliit ei ole kaugeltki tavaline tehiskaaslane. Uus-Meremaast kosmoseriigi teinud Humanity Star (eesti keeles Inimkonna Täht) on nimelt kaetud 65 peegeldavast materjalist paneeliga, mistõttu loodavad selle autorid, et planeedi tagant päikesekiiri peegeldavast satelliidist saab kõige eredam valgus öötaevas.

Projekti veebileht just tagasihoidlikkusega ei sära. Alajaotuses «Miks?» alustatakse sellise satelliidi vajaduse põhjendamist tõdemusega, et inimkond on iga päev liiga kinni maapealse elu probleemides, mistõttu kipub meie koht universumis pahatihti ununema.

«Vahet pole, kuskohas maailmas te asute, kas olete rikas või vaene, sõjas või rahus – Maa orbiidil eredalt plinkiva Inimkonna Tähe valgust saab öötaevas vaadata igaüks. Loodan, et kõik vaatajad näevad selle taga universumi avarusi, tunnevad ühendust oma kohaga selles ja mõtlevad ka oma eludest, tegudest ja väärtushinnangutest veidi teisiti,» kirjutab Inimkonna Tähe idee autor Peter Beck.

65-nurkne kera peaks tegema Maale ringi peale vaid 90 minutiga ning orbiidil peaks ta plaanide kohaselt püsima 9 kuud pärast mida ootab teda ees hävimine atmosfääris.

Ometigi on praeguseks kõlanud ka esimesed kriitikanooled, esimesed neist koguni elukutseliste maailmaruumi avarustesse kiikajate ehk astronoomide poolt.

Näiteks kirjutas USA astronoom ja eksoplaneetide uurija David Kipping Twitteris, et kogu projekt on «loll, vandaliseerib öötaevast ja rikub meie vaadet kosmosele.»

Nimelt on Inimkonna Tähelt peegelduv valgus piisavalt tugev, et segada observatooriumite ülitundlike teleskoopide vaatlusi. Juba on käes ka esimene diskokerast rikutud vaatlus, mille tulemused postitas Twitterisse USA Boulderi Denveri Ülikooli planeediteadlane Alex Parker. Pildil on näha Hubble’i kosmoseteleskoobi vaateväli, läbi mille jookseb diskokera jäetud valge triip.

Ajakirjas Scientific American ei hoidnud oma sõnu tagasi ka briti astronoom Caleb Scahrf. Arvamusloos pealkirjaga «Sädele sädele, väike kahjur» juhib ta tähelepanu maailmas niigi süvenevale ja looduslikke päeva-öö tsükleid rikkuvale valgusreostuse probleemile, vähenevale võimalusele tavalist öötaevast näha ja olemasolevale kosmoseprügi probleemile.

Kogu asja jaburuse võttis aga ehk kõige paremini kokku Ameerika Loodusmuuseumi astrofüüsik ja teaduse populariseerija Jackie Faherty, kes küsis sotsiaalmeedias: «Kui ülbe peab olema, et luua kunstlik täht, mis peaks inimesi inspireerima rohkem kui PÄRIS tähed? Või isegi planeedid või Kuu?»

Kõigele lisaks nähakse Inimkonna Tähes ka halba pretsedenti tulevaste orbiidiruumi kasutamises. Nimelt ei pruugi diskokuuli Maale peegeldatav valgus olla kuigi palju tugevam kui Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS oma, küll aga võib see panna mõnele pähe analoogsete kosmose kaudu sõnumite saatmiste ja miks ka mitte reklaamitegemise võimalusest.

Kes aga lähikuudel taevast diskokera siiski näha tahab, siis selle asukohta Maa kohal saab jälgida projekti kodulehel.

Tagasi üles