Uurimus: võidurelvastumine savannis on saakloomade poole kaldu

Savanni jõuliseim kütt on emalõvi Foto: Ben Curtis/AP/Scanpix

Lõvid ja gepardid on savanniloomad hulgas edukaimad kütid. Kuid savann kubiseb endiselt nende saakloomadest sebradest ning impalatest. Uus uurimus heidab valgust küsimusele, kuidas aeglasemad ning nõrgemad loomad suurte kiskjate käest pääsevad.

Lõvide meelissaagiks on sebrad ja geparditel impalad, Aafrika levinuimad antiloobid. Bioloogid uurisid, kuidas loomad käituvad kui jaht lahti läheb. Tuleb välja, et nii sebrad kui impalad eelistavad joosta aeglasemalt kui nad tegelikkuses jaksaksid. Aeglasem kiirus viib vahemaa saaklooma ja kiskja vahel küll ohtlikult väikeseks, ent sellel on teisi eeliseid.

Tippkiirusel jooksva saaklooma liigutusi ning manöövreid on kiskjal lihtne ennustada ning seejärel looma tee läbi lõigata. Aeglasemalt pagev loom suudab teha ootamatumaid pöördeid ning viimasel hetkel küti lõugade ja küüniste käest pääseda.

Suured kaslased ning nende saakloomad on Aafrika savannis koos elanud sadu tuhandeid aastaid. Uuringu läbi viinud Londoni ülikooli professor Alan Wilsoni sõnul on tegemist kavala arenguga olelusvõitluses. Uuringu käigus uuriti elektrooniliste kaelarihmadega varustatud üheksat lõvi, viit gepardit ja seitset sebrat ja impalat. Kõik loomad olid sündinud ja elanud täiesti metsikus looduses, inimese mõju nende käitumisele oli minimaalne.

Kuigi suured kaslased on palju kiiremad ning tugevamad kui kütitavad loomad, suudab saak ennast siiski päästa kavaldades küti üle. Kõigi nelja liigi puhul on täheldatud vastastikkust arengut. Aeglasemad ent tugevamad lõvid jahivad ennekõike sebrasid ja ei suudakski kiirelt jooksvale impalale järgi jõuda. Samas impalast võimsam sebra suudab jällegi kergel ja kiirele gepardile paraja keretäie anda ning gepardid seetõttu eriti sebrade poole ei vaatagi.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.