Teadlased: terve lahmakas Austraaliat pärineb tegelikult Põhja-Ameerikast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Queenslandi maastikuvaade. Kunagi kuulus kogu see maa hoopis Põhja-Ameerika alla. Pilt on illustreeriv.
Queenslandi maastikuvaade. Kunagi kuulus kogu see maa hoopis Põhja-Ameerika alla. Pilt on illustreeriv. Foto: Topography/Scanpix

Austraalia põhjaosast leitud kivimikihid on struktuurilt oma keskkonnale väga võõrad. Küll aga on nad väga sarnased Kanadas leiduvate analoogidega, kirjutab The Guardian.

Curtini Ülikooli teadlaste avastus tähendab ei midagi vähemat kui et Austraalia põhjaosas asuva Georgetowni piirkonna kivimid on sugugi mitte kohalikku päritolu, vaid on millalgi geoloogilise ajaloo jooksul Põhja-Ameerika laamast Indo-Austraalia omale «üle hüpanud».

Tõenäoselt pidi üleminek toimuma ligi 1,7 miljardit aastat tagasi ürgse superkontinendi Nuna ehk Columbia eksisteerimise ajal. Tegemist oli kõiki nüüdisaegseid laamasid ühendanud Pangea ürgkontinendist ligi 1,3 miljardit aastat varem eksisteerinud hiigelmandriga, millesuguseid Maa geoloogilises ajaloos on tekkinud teisigi. Nuna elueaks hindavad geoloogid hetkel ligikaudu 100 miljonit aastat.

Georgetowni lähistelt leitud kivimikihtide põhjal oletavad teadlased nüüd, et terve Queenslandi osariigi põhjatipp oli kunagi hoopis osa Põhja-Ameerikast – tükk, mis kandus teisele mandrile üle Nuna moodustumise ajal. Superkontinendi «laiali lagunemise» ajal hakkas lõhe vahepeal koos paiknenud maamasside vahel aga hoopiski mitte liitumisjoont ning tükike Põhja-Ameerikat jäigi Austraalia külge.

«Ootame see aasta lisaandmeid, kuid juba praegu saab öelda, et Queenslandi põhjapoolne tipp on ülisuure tõenäosusega Põhja-Ameerika päritolu,» ütles uuringu juhtivautor Adam Nordsvan The Guardianile.

Esimesed sellise seose võimalikkusele viitavad uuringud ilmusid Nordsvani sõnul 1970. aastate lõpus, nüüd ajakirjas Geology ilmunud teadusartikkel dateerib ühenduse aga esmakordselt 1,7-1,6 miljardi aasta tagusesse aega.

Tagasi üles