/nginx/o/2018/01/22/7505617t1hdf5d.jpg)
Saturni kuul asuvad suured järved on omavahel ühenduses, vahendab USA kosmoseagentuur NASA.
Saturni kuul Titaanil on oma Kroonlinna null
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
22. jaanuar 2018, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmosesond Cassini saadetud andmeid analüüsinud teadlased leidsid, et Titaani kahe suurima järve omavaheline kõrgus erines vaid üksteist meetrit. See vahe on suhteliselt väike, mis annab alus arvata, et vedelast metaanist ja etaanist koosnevad järved ja mered on Saturni kaaslase jäise pinna all ühenduses. Teadlased oletavad, et kuu pinda katvas veejääs on palju pragusid ning lõhesid, mis vedelikukogusid omavahel ühendavad.
Päris Titaan ei meenuta eriti Kurt Vonneguti «Titaani sireenides» kirjeldatud metsikut paradiisi. Kuid Titaan on siiski ainuke teada olev taevakeha peale Maa, mille pinnal esineb stabiilseid vedelikukogusid. Kuna Titaani mered on üksteisega samal kõrgusel, siis annab see alust arvata, et Saturni kaaslasel esineb midagi maist põhjaveesüsteemi meenutavat. Arvatakse, et Titaani mered ja järved tekivad sarnaselt karstiga Maal, mille puhul vedelik aeglaselt kivimid ära uhub. Kuid Titaani merede rannikud on sirged, mõnel pool mitemsaja meetri kõrgused kaljud, mille tekke ja loomu kohta pole täna midagi teada. Merede uued kaardid Cassinilt võivad anda sellele küsimusele vastamiseks võtme.
Loe täpsemalt Cornelli ülikooli kodulehelt.