/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/01/18/7493437t1h3bc7.jpg)
Kaks kolmandikku maailmas elavatest saigadest tapnud bakter poleks saanud vohada harukordselt sooja ja niiske ilmata, kirjutab ERR Novaator.
Teadlased jõudsid jälile 200 000 antiloobi ootamatu surma põhjusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/18/7493439t1h207d.jpg)
Kokku heitis Kasahstani keskosas vähem kui kolme nädala jooksul 170 000 ruutkilomeetril hinge ligikaudu 200 000 antiloopi. «See ei olnud esimene ja pole ka ilmselt viimane loomade massihukk, mida ma näen, kuid see oli tõeliselt ebamaine vaatepilt,» meenutas Richard Kock, uurimuse juhtivautor ja Londoni veterinaarkolledži teadlane ERR Novaatorile antud intervjuus. Haiguspuhangu taga oli hemorraagilist septitseemiat põhjustav bakter Pasteurella multocida tüüp B. Töörühm leidis, et kõigil luubi alla võetud aastatel iseloomustas piirkonda massihuku ajal erakordselt soe ja niiske õhk.
Kuidas soe temperatuur aga bakterite puhangu ning sadade tuhandete antiloopide väljasuremiseni viis, loe lähemalt ERR Novaatorist
Kocki ja kolleegide uuring ilmus teadusajakirjas Science Advances.