TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis legendaarne J.M.K.E.

J.M.K.E. ninamees punkar Villu. Foto: Liis Treimann / Postimees

Punkar Villu Tamme eestveetaval bändil on Eesti muusikamaastikul märgiline tähtsus. Mitmed ansambli laulud on ennast kindlalt rahva alateadvusesse kinnistanud ning on paljusid aja jooksul rõõmustanud ja vihale ajanud. Nagu korralikule punkbändile kohane.

1986. aastal toimus J.M.K.E. esimene kontsert Vinni alevikus, koosseisus Mati Pors (laul), Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (basskitarr), Venno Vanamölder (trummid). Soojendati teist omaaegset hiidu Turisti. Punkbändile paslikult õppis selle kontserdi jaoks bassist Tarvo Hanno Varres pillikäigud selgeks alles sama päeva hommikul. Esialgse plaani järgi pidi ta sellest kontserdist osa võtma helimehena. Pärast Vinni kontserti hakkas J.M.K.E. tuure üles koguma ning tõusis Eesti ja ka Nõukogude Liidu punkmuusika maastikul säravale kohale.

Täna tegutseb J.M.K.E. koosseisus: Villu Tamme, Reimo Va ja Roland Sutt. Aastal 2014 valiti bändi esimene album «Külmale maale» muusikakriitikute poolt Eesti kõige paremaks muusikaalbumiks.

Kuula ka J.M.K.E. rammust pakatavat laulu «Internatsid»:

18. jaanuari sündmused Eestis:

1820 – Riias ja Kuressaares kuulutatakse pidulikult välja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus.

1902 – tõstja Voldemar Seeberg tegi Tallinnas lamades kahe käega surumises maailmarekordi, kui ta 114,5 kg kaaluvat kangi surus järjest 21 korda.

1918 – enamlaste poolt aeti Petrogradis laiali Ülevenemaaline Asutav Kogu. Mitmed rahvuslikult meelestatud delegaadid Eestist lõid esimesi kontakte Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA diplomaatidega, et teada saada ja soosida nende suhtumist Eesti iseseisvuspüüetesse.

1919 – Pariisis algas rahukonverents.

1919 – Vabadussõda. Utrias maandunud meredessant alustas Narva vabastamist.

1935 – Konstantin Päts valiti Tallinna aukodanikuks ja annetati talle ehituskrunt.

1938 – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust.

1945 – jõustus ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, mille kohaselt Petseri maakond likvideeriti ning Petserimaa vallad liideti osaliselt Võrumaaga.

1948 – toimusid esimesed sõjajärgsed valimised kohalikesse (linna-, rajooni-, maakonna-, alevi-, valla- ja küla-) nõukogudesse.

1973 – Kohtla-Järve rajoonis Väike-Pungerja lähistel avati Eesti suurim põlevkivikaevandus: Estonia põlevkivikaevandus.

1984 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks valiti Bruno Saul, eelnev esimees Valter Klauson läks pensionile.

1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu Eesti NSV keeleseaduse, mis kuulutas eesti keele riigikeeleks.

1991 – 13. jaanuaril toimunud Vilniuse verise pühapäeva kordumisel ka Eestis, hakati Toompeale ehitama barrikaade.

1992 – Eesti delegatsioon saavutas kokkuleppe, mille alusel Venemaa hakkas Eestisse kütust vedama. Eesti lubas vastu anda senisest rohkem elektrienergiat ja toiduaineid.

1994 – Eesti suursaadik Brüsselis Clyde Kull andis NATO peakorteris üle president Lennart Meri ja peaminister Mart Laari allkirjaga soovi Eesti liitumiseks programmiga «Partnerlus rahu nimel».

2004 – avati Lasnamäe uus kergejõustikuhall.

2006 – ETV telesaates «Pealtnägija» avalikustati Kadriorgiate toimumine Kadrioru administratiivhoones.

Ja maailmas:

532 – Nika ülestõusu lõpp.

1401 – Poola kuningas Wladislaw II Jagiello määras Leedu valitsejaks oma nõo Witoldi.

1486 – Inglise kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga. Abielu tulemusel ühendati Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.

1535 – Hispaania konkistadoorid asutasid Lima, praeguse Peruu pealinna.

1701 – Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst Friedrich III krooniti Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks.

1778 – James Cook avastas Hawaii saared.

1896 – Wilhelm Röntgen esitles röntgeniaparaati.

1918 – Peterburis avati Ülevenemaaline Asutav Kogu.

1935 – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Poole presidendile Ignacy Mościckile.

1952 – Egiptuses puhkesid Briti ülemvõimu vastu rahutused.

1968 – USA ja Nõukogude Liit saavutasid kokkuleppe tuumarelvastuse kontrollimise lepingueelnõu suhtes.

1992 – Keenias osales valitsusvastasel meeleavaldusel üle 100 000 inimese.

1996 – Kreeka valitsev Sotsialistlik partei valis uueks peaministriks Kóstas Simítise.

1997 – Austria kantsler Franz Vranitzky astus ametikohalt tagasi, ta oli sel kohal töötanud 11 aastat.

1998 – hutu mässulised ründasid Burundi pealinna, paanikahoos põgenes ligi 4000 inimest.