/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/01/17/7490831t1h9763.jpg)
Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tõstatanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest.
Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.
Eestis ringlevate eurode seisukorrast annab aimu 2016. aastal tehtud uurimus. Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased eesotsas Reet Mändari ja Epp Sepaga uurisid 29 gümnaasiumiõpilaselt saadud viieeuroseid rahatähti ning üheeuroseid, 20-sendiseid ja viiesendiseid münte. Kokku tuvastati analüüsi käigus 49 bakteriliiki neljast erinevast hõimkonnast.
Millised rahatähed enim mikroobe kannavad ning kuidas raha materjal nende rohkust mõjutab, loe lähemalt ERR Novaatorist.
Mändari, Sepa ja kolleegide ülemöödunud aastane uuring ilmus ajakirjas Infectious Diseases.